Šikkidest meestekingadest edevate kontsadeni: Eestis luuakse unikaalseid ja kvaliteetseid disainjalanõusid
Mida iga inimene kodus vajab? Loomulikult susse! Just sellest vajadusest saigi alguse kodumaine sussibränd Kaun – mõni aeg tagasi oli disainsusse sama raske leida kui nõela heinakuhjast. Esimese kollektsiooni idee arenes vaid paari kuu jooksul, mil loodi sussi lõige, valiti materjalid ja pandi paika toote üldkontseptsioon.
„Lisaks mugavale lõikele ja kindlatele taldadele töötasime välja neli mustrikombinatsiooni, mille materjalivalik jäljendas asfaldi eri olekuid: märg, pigine, samblaga kaetud või värviga märgistatud,” räägib susside disainer Kärt Ojavee. „Materjalivalikul lähtusime mugavusest ja funktsioonist: pehme, soe, hingav ja naturaalne.”
Kaunad disainitakse ja toodetakse Eestis ning eelisteks turul ongi just disain ja kvaliteet. „Kvaliteetselt on võimalik toota ka Aasias, ent piisava taseme saavutamiseks tuleb teha arvestatavaid investeeringuid,” selgitab kaubamärgi tegevjuht Jüri-Franciscus Lotman. „Võib-olla kunagi on mahud nii suured, et see tasub ära, aga praegu pole tootmise kolimisele veel põhjust mõelda.”
Suund ekspordile
Eelmisest aastast võttis Kaun suuna ekspordile, olles alustanud müüki Lääne-Euroopasse e-poodide abil. „Praegu on mahud veel väga väikesed, kuid iga 20. klient, kes Amazoni keskkonnas meie toodeteni jõuab, sooritab ostu,” teab Lotman. „Suur väljakutse on turundus, sest terve maailm on häid tooteid täis.”
Foto: Kaun
Üks põnevamaid ja toredamaid hetki Kauna ajaloos oligi siis, kui prooviti sussid Amazoni keskkonda müügile saada. „Alguses tundus see päris võimatu ettevõtmisena, aga pärast pikki ponnistusi oli asi korraga tehtud. Kui toimus ka esimene müük, oli uskumatult hea tunne,” meenutab Kauna toomisjuht Maria Kesküla. „Teisalt on alati väga tore saada vahetu kontakt Kauna ostjatega. Rõõm on kuulda, et sõna levib ja juba mingi vundament on all. Inimesed teavad ja tunnevad kaugelt ära ning jagavad Kaunu kingiks nii sõpradele kui ka peredele.”
Eesti disainist rääkides tunnistab Kärt, et disainer näeb oma loomingut tänapäeval suuremas maailmapildis ja selles mõttes Eesti disain mujal valmivast väga ei eristu. „Märkimisväärne on see, et tootmine on siin veel suuresti lokaalne ja rõhutakse kvaliteedile.”
Maria unistab, et Kaun jõuaks kosmosesse. „Antistaatilised sussid kosmosejaamadesse! Ja kui keegi peaks ütlema, et minge oma Kaunaga Kuu peale, vastame, et juba olemegi seal!”
Scheckmanni sünd
Sille Scheckmanni kingade sündimislugu on pikk ja saatuse poolt justkui ette määratud. Disainer teadis juba noorena, et tema tulevane töövaldkond on seotud kunstiga, aga seda, et ta kingi tegema hakkab, poleks naine iial arvanud.
Nahaerialale õppima suundudes sai Sille aru, et oli teinud õige valiku, ning tuli välja, et samas valdkonnas oli kunagi töötanud ka tema isa. „Erasmuse kaudu välismaal õppides sattusin kingade tegemisest ahvivaimustusse ja meisterdasin esimese poole aasta jooksul valmis kuus paari jalatseid,” meenutab Sille algusaastaid, mil kõik kingad valmisid isiklikuks kasutamiseks.
Foto: Scheckmann
Jalanõu kui investeering
Kui esialgu valmisid disaineri käe all naistekingad, siis Ungarisse praktikale suundudes sündis Sillel soov teha vahelduseks hoopis meeste jalanõusid. Muideks, naise perekonnanimi on vana baltisaksa nimi, mis tähendab tõlkes šikki meest.
„Mõtlesin, kas tõesti tahavad mehed ainult konservatiivset musta-pruuni kinga. Uurimistöö järel selgus, et tegelikult see nõnda pole,” räägib ta. „Algselt valisin välja kolm meesterahvast, kellele valmisid esimesed paarid – sealt sündiski Scheckmann. Siis helistati juba televisioonist, et uurida, millega tegelen.”
Kliente on Scheckmannil kahte sorti: need, kes tulevad ise ja teavad, mida tahavad, ning need, kes on saanud kingad kingituseks naiselt. „Viimane meeldib mulle seetõttu, et eestlased on hakanud rohkem väärtustama kohalikku disaini ega osta ainult hooajapakkumisi. Mõeldakse, kuidas jalanõusse investeerida.”
Foto: Scheckmann
Kuigi kingade hinnaklass on kallis (alates 600 eurost), saab klient spetsiaalselt tema jaoks loodud täisnahast jalatsi. Disain sünnib koos kliendiga, aga kuna väga paljud inimesed tegelikult ei tea, mida tahavad, muutis Sille enda töö lihtsustamiseks süsteemi. „Teen mudelid, mille põhjal saab inimene valida õiged värvid, lisada initsiaalid ja graveeringud või muud nüansid, mis jalanõud isikupärasemaks muudavad.” Kui keegi tahab siiski midagi erakordset ja hullumeelset, on Sille nõus juba krõbedama hinna eest needki unistused ellu viima.
Selle aasta sügisel saab Sille Scheckmanni kingabrändi sünnist neli aastat, mida naine näeb kui toredat õppimise aega. „Tore oleks see, kui Eesti riik hakkaks kingseppi koolitama – siis on lootust ka lisatööjõudu palgata,” tunnistab Sille. „Üksi olles ei suuda ma teha kuus 30 paari kingi, aga ka Eesti jalatsitehaste jaoks olen liiga väike.”
Eesmärgiks kvaliteet ja tervis
Scheckmanni kingade vastu on huvi tuntud ka väljastpoolt Eestit. „Olen kingi müünud nii Soome, Belgiasse kui ka Floridasse. Rahvusvaheline turg huvitab mind väga. Mõtlesin juba päris alguses, et asi ei jää kindlasti ainult Eestisse. Minu eesmärk on teha kvaliteetseid jalanõusid. Soovin, et inimesed oskaksid oma jalgu tervetena hoida!”
Soov pöörata defekt efektiks
Üks Eesti tuntumaid kingakaubamärke Vivian Vau sai alguse otsusest pöörata defekt efektiks ehk brändi eestvedaja Vivian Unt mõistis, et tema ei saa ju olla ainuke naine maailmas, kellel on suur jalanumber. Nüüdseks saavad Vivian Vau kingi osta iga jalanumbriga kliendid.
Viviani kingadisainid sünnivad spontaanselt. „Ideed võivad tekkida nii Itaalias mõnda Bernini skulptuuri silmitsedes, krõbekülma talvehommiku päikesetõusu värvinüansside muutumist jälgides kui ka lennujaamas või tänavakohvikus inimesi vaadeldes,” tunnistab Vivian.
„Kollektsiooni luues naudin vürtsi lisamist, et alati oleks ka selliseid mudeleid, mis inimeste harjumuspäraseid kingahorisonte avardavad, sest areng algab sealt, kus lõppeb mugavustsoon. Siinkohal ei pea ma mõistagi silmas kingamugavust, sest nagu ütles Coco Chanel: „Luksus peab olema mugav, muidu see ei ole luksus”.”
Foto: Vivian Vau
Naine tunnistab, et kui teda ei oleks algusaasatel inspireerinud tema enda suured jalad, oleks ta ilmselt pärast paari esimest aastat Tallinna vanalinnas asuva poe kinni pannud, aga õnneks seda siiski ei juhtunud. „Ma ei kujutanud algaja ettevõtjana ettegi, kui raske on leida õigeid kingatehaseid, kus oleks laia suurusvahemiku tootmise kogemus ja võimekus ning garanteeritud detailitäpsus,” räägib ta. „Õnneks leidsin järgnevatel aastatel uusi tehaseid, tänu millele laienes ka mudelivalik. Oleme saanud teha õnnelikuks väga paljusid kliente.”
Rahvusvahelised kliendid ja koostööpartnerid
Umbes kolmandiku Vivian Vau klientidest moodustavad Tallinna külastavad välismaalased. „Olen kuulnud lugusid sellest, kuidas daamid tunnevad kingade järgi ära meie kliendid New Yorgis, Pariisis ja Brüsselis ning kuidas kingakomplimendist on alguse saanud uus sõprus,” rõõmustab Vivian.
Kuigi suurem osa kliente on eestlased, tehakse tootmisel koostööd Itaalia ja Hispaania tehastega. „Sealsed kingameistrid modelleerivad liistud, aga Vivian Vau kollektsiooni jaoks nahad, värvid ja detailid valin mina,” räägib naine.
„Miks meie kingad toodetakse just Itaalias ja Hispaanias? Põhjuseid on mitu, aga peamine on see, et jalgade erinevuse tõttu on paljude liistude kasutamine otstarbekas. Kuna meie suurusvahemik naistele on 33–45 ja paljudel mudelitel on ka poolnumbrid, võib ainuüksi suurusi olla kokku 25. Kõikide suuruste liistude ja lõigete modelleerimine on kallis töö.”
Foto: Vivian Vau
Itaalias ja Hispaanias on ka väga hästi arenenud toetav tööstus – pikkade traditsioonidega nahaparkimiskojad ning kontsa- ja tallatehased, mis Eestis puuduvad. „Võrratu on näha, kuidas kliendid proovivad jalga selliseid kingi, mis on seni neile kättesaamatuks jäänud – koos sellega muutub ka pilk, kehahoiak ja isegi hääletoon. Rääkimata sellest, kuidas koos kaunite kingadega muutub naise garderoob – pikkadest pükstest kaunite kleitide ja seelikuteni, mis lasevad naiselikkusel särada,” lõpetab Vivian.
