„Palju tarbitakse magusaid piimatooteid, mis on kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega – jogurtid, kreemid, pudingud. Mõni jogurt või kreem annab sama palju kaloreid, mis terve lõunasöök,“ hoiatab Kalamägi liigse suhkru tarbimise eest.

Kadri Põlder lisab loetellu glükoosisiirupiga maiustused ja küpsetised, gaseeeritud joogid, alkoholi ja samuti liigse stressi. „Esmane probleem eestlastel on tegelikult stress. Sellega tuleks lisaks toitumismuutustele tegeleda – stress teeb meie kehale tohutult halba. Kui alandame stressitaset, tegeleme organismi kui tervikuga, sest kõrge stressitase mõjutab kogu organismi toimimist negatiivses suunas ning võib nullida kõik pingutused, mida trenni ja toitumise osas teeme,“ paneb ta kõigile südamele hoolt kanda oma vaimse heaolu eest.

Milliseid toiduaineid eelistada?

Elle Kalamägi soovitab tarbida igapäevaselt rohkesti köögivilju, puuvilju, küllastamata rasvu, aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ja valke. Tema sõnul on kolm parimat toiduainet, mis kiirendavad ainevahetust ja põletavad hõlpsasti rasva, õunaäädikas, tšilli ning veresuhkru tasakaalustamiseks kaneel.

Kadri Põlder lisab nimekirja avokaado, spirulina, kanepi- ja tšiiaseemned, idandid, kodumaised hooajalised supertoiduained nagu karulauk, võrsed, nurmenukk, nõges. Lisaks kodumaised marjad nagu maasikad, vaarikad, mustikad, sõstrad ja astelpaju, milles on pisut süsivesikuid, kuid palju kiudaineid ning mikrotoitaineid.

Kristel Vokk soovitab lisada menüüsse ka rasvase kala (heeringas, lõhe, forell), mis sisaldab oomega-3-rasvhappeid. „Oomega-3 rikaste toitude tarvitamine aitab vähendada keharasva ja suurendada lihasmassi,“ kinnitab Vokk.

Tiiu Liebert paneb kõigile inimestele südamele, et lisaks tervislikule toiduvalikule on oluline regulaarne kehaline koormus. „Piisav kehaline koormus vähendab riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, II tüüpi diabeeti, soolestiku vähkkasvajatesse ja vähendab luumurdude ohtu. Kehaline koormus on parim rasvapõletaja, kehakaal väheneb, alaneb vererõhk, paraneb lihaste toonus, kaasa arvatud südamelihaste oma,“ loetleb Liebert põhjuseid pidada liikuvat eluviisi.

„Viimastel aastatel on täheldatud, et tervist mõjutab ka pikaajaline passiivsus. Isegi muidu aktiivse inimese tervis halveneb, kui ta kaheksa tundi järjest istub. Seepärast soovitatakse, kui töö võimaldab, iga poole tunni järel paar minutit kehalist aktiivsust,“ rõhutab Liebert vajadust ka kontoritooli tagant aeg-ajalt üles tõusta ja kehale sunnitud asendist puhkust anda.

Loe siit edasi ja saa muuhulgas teada, kuidas tervislikul viisil kehakaalu langetada, millised on suurimad kaalulangetusmüüdid ja mis vahe on näljatundel ning isul http://tervisliktoitumine.ee/kaalu-langetamine-oige-toitumisega/.