Seedeprobleemid
Aju ja seedesüsteem on omavahel tugevas ühenduses, seega kui aju on stressis, võivad sümptomid avalduda kõhumuredes ja vastupidi. Seega pole mingi ime, et stress on üks ärritunud soole sündroomi peamine põhjustaja. Stress ärritab seedesüsteemis olevaid kasulikke baktereid, mida aitavad näiteks leevendada erinevaid kõhu mikrofloorat tasakaalustavad toidulisandid.

Toidutalumatus
Kuna stress mõjutab otseselt sinu kõhu seisukorda, täpsemalt soole limaskesta, võib see samuti esile kutsuda teatud toidugruppide talumatust. Seda seetõttu, et soole limaskestal olevad rakud kahjustuvad ning suuremad toiduproteiinid jõuavad vereringesse. See aga ajab sinu immuunsussüsteemi segadusse, mis vallandab põletikulise reaktsiooni, kui teatud toite sööd. Stress mitte ainult ei häiri kõhu mikrofloorat, vaid võib isegi esile kutsuda lekkiva soole sündroomi.

Nõrgenenud immuunsussüsteem
Stressihormoon kortisool pärsib immuunrakke, mis tähendab, et keha võime võidelda bakterite ja viirustega on vähenenud. See muudab organismi omakorda vastuvõtlikumaks väliskeskkonna mõjudele. Uuringud on näidanud, et inimestel, kes kannatavad püsiva pinge ja stressi käes, tekivad suurema tõenäosusega tihedamini külmetuse sümptomid.

Autoimmuunhaigused
Lisaks sellele, et stress muudab immuunsussüsteemi nõrgemaks, võib krooniline stress ka vallandada või intensiivsemaks muuta autoimmuunhaigusi nagu reumatoidartriit, psoriaatiline artriit, kilpnäärmehaigus, ärritunud soole sündroom ja polüskleroos. Immuunsussüsteemi poolt tekitatud ülereageeriv põletikuline reaktsioon loob olukorra, kus keha hakkab ise oma rakke hävitama.

Unetus
Vaatamata sellele, et tunned end päeva jooksul üldiselt väsinuna, on paljudel stressi käes kannatavatel inimestel tihtipeale raske kas ärgata või hoopis magama jääda. See, et sind tabab vahetult enne magamaminekut tõeline „energialaks“ on üks selgemaid stressi sümptomeid, kuna unisuse ja ärkveloleku tasakaal on häiritud. See loob justkui nõiaringi, kuna stressiga on kurnatuna keerulisem tegeleda, mis omakorda võib edasist stressi tekitada.

Ärevus, depressioon
Nii ärevus kui ka depressioon on otseses seoses kõrgenenud stressitasemega. Eriliselt stressirohked perioodid võivad tihtipeale vallandada ka paanikahoogusid. Stressi vähendamine ja enda vastu leebem olemine on seega üliolulised sammud, mis aitavad tujumuutuseid ohjeldada. Krooniline stress võib mõjutada ka mälu ja keskendumisvõimet.

Allikas: Byrdie