Uus hämmastav trend! Inimesed paluvad ilukirurgidel muuta nende välimus Snapchati filtrite sarnaseks
Ilukirurgide sõnul on niinimetatud „Snapchati düsmorfia“ ehk sotsiaalmeedia tõttu iseendaga rahulolematus hetkel murettekitavalt laialt levinud.
Alates lillekroonist kuni selleni, mis muudab sinu välimuse armsa beebihirve sarnaseks, Snapchati (ja ka Instagrami) filtrid on kurikuulsalt atraktiivsed. Kui sa oled aga kunagi oma telefoni kogemata liiga tugevalt liigutanud ja filter on niiöelda „pealt kadunud“, paljastades ekraanil hoopis sinu täiesti tavalise ja normaalse näo, siis oled ehk endamisi mõelnud: „Ma soovin, et näeksin ka reaalses elus selline välja nagu Snapchati filtril.“
Hiljuti ilukirurgide poolt avaldatud teadustööst selgub, et just selline mõtteviis on murettekitavalt reaalne ja üha tavalisem. Ilukirurgide sõnul on mõnede inimeste jaoks selline kinnisidee täiusliku ehk Snapchati filtrite sarnase välimuse suunas võtnud juba ekstreemseid mõõtmeid ning eksperdid hindavad seda juba samamoodi nagu keha düsmorfiat ehk sügavat iseenda välimusega rahulolematust.
Keha düsmorfiline häire (BDD ehk Body Dysmorphic Disorder) on vaimse tervise seisund (ja üks obsesiiv-kompulsiivse häire vorme), mille käes vaevlev inimene on võtnud endale kinnisideeks mõtted, mis puudutavad tajutavaid vigu. Tom Hilderbrandt, New Yorgi Mount Sinai haigla toitumis- ja kaaluhäirete keskusest kirjeldab seda järgnevalt: „Selle häire käes kannatavate inimeste kogu elu tasakaal ripub vaid selle otsas, kas nad näevad head välja või kas nad on oma tajutavaid vigu ikka piisavalt hästi varjata suutnud.“
Eelnevalt mainitud ilukirurgide poolt avaldatud artikkel viib selle häire uuele tasemele, nimetades seda „Snapchati düsmorfiaks“. See tähendab, et Snapchati ja Instagrami filtrid ning teised rakendused nagu Facetune on meie maailmapilti toonud uued ebarealistlikud ilustandardid.
Ilukirurgide sõnul läksid patsiendid varem nende vastuvõtule maailmakuulsate staaride fotodega, mis olid ajakirjade kaante vahel täiuslikkuseni töödeldud. Tänasel päeval aga näitavad nad arstidele hoopis pilte iseenda filtreeritud versioonist, kus neil on täidlasemad huuled, suuremad silmad ja saledam nina.
Selliseid leide kinnitavad ka numbrid. Hiljuti läbiviidud uuringu kohaselt ütlevad sel aastal 55 % ilukirurgidest, et nende patsiendid otsivad ilukirurgia abi, et näha reaalses elus välja samasugused nagu iseenda sotsiaalmeedia fotodel. 2015.aastal oli see statistika vaid 42 % ilukirurgidest.
„See on murettekitavalt häirekellasid tööle panev trend,“ kirjutavad teadustöö autorid. „Need filtreeritud fotod iseendast näitavad tihtipeale täiesti saavutamatut välimust ning hajutavad patsientide tajuvuse piire reaalsuse ja fantaasia vahel. Kõige enam kannatavad sellise probleemi käes noorukid ja need, kellel juba on keha düsmorfiline häire. „Need inimesed võivad iseenda peas loodud ilustandardeid veelgi sügavamalt idealiseerida,“ lisavad eksperdid.
