Kuna kašmiiri soovitakse üha enam, siis on viimase paarikümne aasta jooksul kasvanud kitsede arvukus märkimisväärselt. Näiteks kui 1990. aastal oli Mongoolias umbes 5 miljonit kitse, siis 2009. aastal oli selleks arvuks 19,3 miljonit. See aga kahjustab keskkonda, sest miljonid kitsed tambivad maapinna seisukorda, millest see ei taastu. Kõrbestumine ohustab ligikaudu 90% Mongoolia alast. Lisaks on riigis toimunud kliimamuutuseid.

Samas arvatakse, et Khangai mägedes elavad jakid võivad olla suurepärane lahendus probleemile. Näiteks kulutavad nad maapinda oluliselt vähem kui kitsed ja teiseks aitab jakkide villa kasutamine karjakasvatajaid.

Nüüd on üha enam hakatud kasutama jakivilla kašmiiri asemel ja seda tellib ka näiteks peeneid kudumeid valmistav Briti firma Tengri.

Probleem nimega

Jakivilla kasutamine pole aga midagi uut. Seda on kasutatud aastaid ja villakiud on sama soojad ning pehmed nagu kašmiiri omad. Küll aga ei ole ülemaailmset nõudlust jakivilla vastu olnud, sest seda ei peeta väärtuslikuks.

Tekstiilitehnik Robin Deas’e arust on suurimaks probleemiks nimi. Sõna “kašmiir” kõlab palju uhkemini, kui “jakk”. Tehnik lisab, et jakid peavad elama muutliku temperatuuriga aladel, kus on sageli külm ja seetõttu on nende vill eriti luksuslik.

Kuidas saab jakivill Mongooliast Londonisse?

Tengri on jakivilla kasutanud nüüdseks juba kolm aastat ja firma tooteid müüakse Londoni peenemates poodides. Näiteks võib jakivillast pintsak maksta 11 000 naela.

Kahtlemata on tegemist millegi eksklusiivsega. Samas maksab Tengri karjakasvatajatele jakivilla eest ka palju raha, mistõttu on tegemist ausa äriga. Praeguseks teeb firma koostööd ligikaudu 4500 perekonnaga, kes tegelevad jakkide kasvatamisega.

Allikas: edition.cnn.com