B1-vitamiin hoiab närvid korras
Kui jood palju kohvi ja alkoholi ning pidevalt suitsetad, võib sul tekkida B1-vitamiini puudus, mis häirib närvisüsteemi tööd.
Üsna ammustest aegadest on teada, et riisikliide regulaarne tarvitamine takistab närvitegevuse häirete kujunemist. 1926. aastal eraldatigi riisikliidest vesilahustuv bioaktiivne ühend. See oli esimene määretletud B-rühma vitamiin ning seda tähistati sümboliga B1. B1-vitamiini teine nimetus on tiamiin.
Kust saame?
B1-vitamiini leidub nii taimse kui ka loomse päritoluga toiduainetes. Parimad allikad B1-vitamiini omastamiseks on õllepärm, hirss, kaerahelbed, pruun riis, rukis, kuivatatud kaunviljad (herned, sojaoad), teatud pähklid (maa-, kašuu- ja pekaanipähklid), merevetikad (puna- ja pruunvetikad), nisuidud, täisteraviljatooted, päevalilleseemned ning loomse päritoluga toiduainetest maks, linnuliha, lahja sealiha ja kala. Ühendi vesilahustuvuse tõttu tiamiini imendumisega tavaliselt probleeme pole.
B1-vitamiini on 75kiloses inimkehas umbes 30-35 mg. Lõviosa sellest on tiamiindifosfaadina rakkudes. Ligikaudu pool tiamiindifosfaadi kogusest on skeletilihastes, umbes 40% langeb maksa, südamelihase, neerude ja ajukoe arvele. Juhul kui organismi satub liigselt tiamiini, siis väljutatakse see kiiresti peamiselt uriiniga.
Kas puudujääk on üldse võimalik?
Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul tiamiinivaegust üldiselt ei teki. Et ühendit vajavad mitmed ainevahetuse võtmeensüümid, siis häirib selle puudus väga rängalt nii glükoosi (veresuhkru) kui ka rasvhapete ja aminohapete lõhustumist. Tõsised närvikoe talitluse häired, mis tiamiinipuuduse korral tekivad, on esmajoones tingitud just glükoosi ainevahetuse muutumisest. Oma osa on siin ka närviimpulsside ülekande otsesel häirumisel.
Mõningase tiamiinipuuduse tekitavad organismis alkoholi, kohvi, koolajookide ja musta tee pidev ja rohke tarbimine, suitsetamine ning antibiootikumide võtmine. B1-vitamiini normaalset toimet takistavad ka selle vastandtoimega ühendid (püritiamiin, hüdroksütiamiin, tiamiinpropüüldisulfiid, antibiootikum batsimetriin jt). Tiamiinivaegus ohustab ka paadunud maiustajaid, sest süsivesikute lõhustumiseks on tarvis rohkesti just seda ühendit. Ka tavapärasest rohkem alkoholi manustavad inimesed vajavad tiamiini keskmisest enam.
B1-vitamiini defitsiidi esmatunnused on seedekulgla tegevuse häired, nõrkus, isutus, ärrituvus, tujukus, emotsionaalne tasakaalutus, depressioon, unehäired, anoreksia. Nii näiteks pärsib tiamiinipuudus maos soolhappe teket ja eritumist, viimane on aga seedimise seisukohalt oluline.
Tiamiini avitaminoos avaldub beribeerina. Selle haiguse juhtsümptom on üldine närvisüsteemi kahjustus - polüneuriit - (kuiv beribeeri) või südamepuudulikkus ja tursed (märg beribeeri). Polüneuriidi puhul ilmnevad koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia, näiteks hõõgumistunne jäsemetes jne. Närvide ja lihaste koostalitluse häirumine põhjustab lihaste nõrkust, väsimust ja valulikkust, südamelihaste talitluse nõrgenemist, silmalihaste toimehäireid ja vedeliku kogunemist kehasse ehk turseid. Alkohoolikutel kujuneb tiamiinidefitsiidi tõttu Wernicke-Korsakoffi sündroom, mis ilmneb eluohtlike ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate kahjustustena (tunnused on segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded). Teatud staadiumis leevendab või isegi ravib neid häireid tiamiini süstimine. Kroonilise haiguspildi korral (Korsakoffi psühhoos), mida iseloomustab operatiivmälu ja püsimälu nõrgenemine, tiamiini manustamine enam ei aita.
Mis on kasulik?
Päevas peaksid naised saama 1,0-1,2 mg ja mehed 1,3-1,6 mg B1-vitamiini. Tiamiin on väga vajalik lõhustumisprotsessides ja nii sõltub tema vajadus ka kulutatud kalorite hulgast ja organismi kehalisest koormusest. Kehtib seos: iga kulutatud 1000 kcal kohta vajatakse umbes 0,5 mg tiamiini. B1-vitamiini imendumist pärsivad antibiootikumid, sigaretid, liigne alkohol ja parkainerikkad joogid. Arvestama peab sedagi, et tiamiin laguneb kergesti kuumutamisel ja nii hävib toidu termilisel töötlemisel ühendist suur osa. Samuti on B1-vitamiin valgustundlik. Tiamiini peaks kasutama koos teiste B-rühma vitamiinidega (eeskätt riboflaviini ja foolhappega), samuti C-vitamiini, E-vitamiini ja mangaaniga, mis tagab nii rakkude, kudede kui ka kogu organismi tasakaalustatud ainevahetuse.
Ohutud piirid
Biokeemilis-kliinilise süsteemse tippinfo põhjal on ohutu B1-vitamiini päevane üldkogus (toit pluss mujalt saadu) täiskasvanule 50-75 mg. Päevamiinimum peaks olema 1-1,6 mg, optimaalse tervise tagamiseks võib vaja minna 3-5 mg ja ravi algaks 25 mg-st. Toonitagem, et kahe suurema koguse kasutamise üle saab otsustada vaid komplekssete biokeemilis-kliiniliste uuringute alusel, mis arvestavad inimese biokeemilisi näitajaid, füsioloogilist seisundit, kehakaalu, kehalist aktiivsust, toitumist ja organismi ainevahetuse iseärasusi.
Juhul kui ei ületata tiamiini päevase ohutu totaalkoguse piiri, ei ole ühend toksiline. Pidevad väga suured annused on aga ohtlikud. Ületarbimise varajased sümptomid on nõrkus, lihaste lõtvus, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus. Vitamiini manustamise lõpetamisel kaovad need nähud tavaliselt ühe nädalaga. Väga suurte annuste tugeva toksilise efekti sümptomid on südametegevuse häirumine, hingamispuudulikkus, üksikjuhtudel anafülaktiline šokk.
Miks on vaja B1-vitamiini?
· süsivesikute lõhustumiseks ja sellega seoses ka närvirakkude normaalseks talitluseks, sest närvikoe energiavajadus kaetakse põhiliselt veresuhkru lõhustumise arvel;
· mitmesuguste rakuülekannetes osalevate virgatsainete tekkeks ja ioonide jaotumiseks, mis kindlustavad närviimpulsside edastamise;
· ajutegevuse ja mälu talitluseks;
· rasvhapete ja aminohapete lõhustamiseks;
· seedimiseks vajaliku mao soolhappe sünteesiks.
B1-vitamiini normid:
Naised: 1,0-1,2 mg päevas
Mehed 1,3-1,6 mg päevas
Ohutu B1-vitamiini päevane üldkogus täiskasvanule: 50-75 mg (toit pluss mujalt saadu)