B1-vi­ta­miin hoiab när­vid kor­ras

Kui jood pal­ju koh­vi ja al­ko­ho­li ning pi­de­valt suit­se­tad, võib sul tek­ki­da B1-vi­ta­mii­ni puu­dus, mis häi­rib när­vi­süs­tee­mi tööd.

Üs­na am­mus­test aega­dest on tea­da, et rii­si­klii­de re­gu­laar­ne tar­vi­ta­mi­ne ta­kis­tab när­vi­te­ge­vu­se häi­re­te ku­ju­ne­mist. 1926. aas­tal eral­da­ti­gi rii­si­klii­dest ve­si­la­hus­tuv bio­ak­tiiv­ne ühend. See oli esi­me­ne määretletud B-rüh­ma vi­ta­miin ning se­da tä­his­ta­ti süm­bo­li­ga B1. B1-vi­ta­mii­ni tei­ne ni­me­tus on tiamiin.

Kust saa­me?

B1-vi­ta­mii­ni lei­dub nii taim­se kui ka loom­se pä­rit­olu­ga toi­du­aine­tes. Pa­ri­mad al­li­kad B1-vi­ta­mii­ni omas­ta­mi­seks on õl­le­pärm, hirss, kae­ra­hel­bed, pruun riis, ru­kis, kui­va­ta­tud kaun­vil­jad (her­ned, so­ja­oad), tea­tud pähk­lid (maa-, kašuu- ja pekaanipähklid), me­re­ve­ti­kad (pu­na- ja pruun­ve­ti­kad), ni­su­idud, täis­te­ra­vil­ja­too­ted, päe­va­lil­le­seem­ned ning loom­se pä­rit­olu­ga toi­du­aine­test maks, lin­nu­li­ha, lah­ja sea­li­ha ja ka­la. Ühen­di ve­si­la­hus­tu­vu­se tõt­tu tiamiini imen­du­mi­se­ga ta­va­li­selt prob­lee­me po­le.

B1-vi­ta­mii­ni on 75­ki­lo­ses inim­ke­has um­bes 30-35 mg. Lõ­vi­osa sel­lest on tiamiindifosfaadina rak­ku­des. Li­gi­kau­du pool tiamiindifosfaadi ko­gu­sest on ske­le­ti­li­has­tes, um­bes 40% lan­geb mak­sa, sü­da­me­li­ha­se, nee­ru­de ja aju­koe ar­ve­le. Ju­hul kui or­ga­nis­mi sa­tub liig­selt tiamiini, siis väl­ju­ta­tak­se see kii­res­ti pea­mi­selt urii­ni­ga.

Kas puu­du­jääk on üld­se või­ma­lik?

Nor­maal­se toi­tu­mi­se ja ter­vis­li­ke elu­vii­si­de pu­hul tiamiinivaegust ül­di­selt ei te­ki. Et ühen­dit va­ja­vad mit­med aine­va­he­tu­se võt­me­en­süü­mid, siis häi­rib sel­le puu­dus vä­ga rän­galt nii glü­koo­si (ve­re­suhk­ru) kui ka rasv­ha­pe­te ja ami­no­ha­pe­te lõ­hus­tu­mist. Tõ­si­sed när­vi­koe ta­lit­lu­se häi­red, mis tiamiinipuuduse kor­ral te­ki­vad, on es­ma­joo­nes tin­gi­tud just glü­koo­si aine­va­he­tu­se muu­tu­mi­sest. Oma osa on siin ka när­vi­im­puls­si­de üle­kan­de ot­se­sel häi­ru­mi­sel.

Mõ­nin­ga­se tiamiinipuuduse te­ki­ta­vad or­ga­nis­mis al­ko­ho­li, koh­vi, koo­la­joo­ki­de ja mus­ta tee pi­dev ja roh­ke tar­bi­mi­ne, suit­se­ta­mi­ne ning an­ti­bioo­ti­ku­mi­de võt­mi­ne. B1-vi­ta­mii­ni nor­maal­set toi­met ta­kis­ta­vad ka sel­le vas­tand­toi­me­ga ühen­did (püritiamiin, hüdroksütiamiin, tiamiinpropüüldisulfiid, an­ti­bioo­ti­kum batsimetriin jt). Tiamiinivaegus ohus­tab ka paa­du­nud maius­ta­jaid, sest sü­si­ve­si­ku­te lõ­hus­tu­mi­seks on tar­vis roh­kes­ti just se­da ühen­dit. Ka ta­va­pä­ra­sest roh­kem al­ko­ho­li ma­nus­ta­vad ini­me­sed va­ja­vad tiamiini kesk­mi­sest enam.

B1-vi­ta­mii­ni de­fit­sii­di es­ma­tun­nu­sed on see­de­kulg­la te­ge­vu­se häi­red, nõr­kus, isu­tus, är­ri­tu­vus, tu­ju­kus, emot­sio­naal­ne ta­sa­kaa­lu­tus, dep­res­sioon, une­häi­red, anoreksia. Nii näi­teks pär­sib tiamiinipuudus maos sool­hap­pe te­ket ja eri­tu­mist, vii­ma­ne on aga see­di­mi­se sei­su­ko­halt olu­li­ne.

Tiamiini avi­ta­mi­noos aval­dub be­ri­bee­ri­na. Sel­le hai­gu­se juht­sümp­tom on ül­di­ne när­vi­süs­tee­mi kah­jus­tus - polüneuriit - (kuiv be­ri­bee­ri) või sü­da­me­puu­du­lik­kus ja tur­sed (märg be­ri­bee­ri). Polüneuriidi pu­hul ilm­ne­vad koor­di­nat­sioo­ni­häi­red, de­lii­rium, mä­lu nõr­ge­ne­mi­ne, pe­ri­feer­ne neuropaatia, näi­teks hõõ­gu­mis­tun­ne jä­se­me­tes jne. När­vi­de ja li­has­te koos­ta­lit­lu­se häi­ru­mi­ne põh­jus­tab li­has­te nõr­kust, vä­si­must ja va­lu­lik­kust, sü­da­me­li­has­te ta­lit­lu­se nõr­ge­ne­mist, sil­ma­li­has­te toi­me­häi­reid ja ve­de­li­ku ko­gu­ne­mist ke­has­se ehk tur­seid. Al­ko­hoo­li­ku­tel ku­ju­neb tiamiinidefitsiidi tõt­tu Wernicke-Korsakoffi sünd­room, mis ilm­neb elu­oht­li­ke aju­tü­ve, väi­ke­aju ja suur­aju oimu­sa­ga­ra­te kah­jus­tus­te­na (tun­nu­sed on se­ga­sus, koor­di­nat­sioo­ni­häi­red, sil­ma­de lii­ku­mis­puu­ded). Tea­tud staa­diu­mis lee­ven­dab või ise­gi ra­vib neid häi­reid tiamiini süs­ti­mi­ne. Kroo­ni­li­se hai­gus­pil­di kor­ral (Korsakoffi psüh­hoos), mi­da ise­loo­mus­tab ope­ra­tiiv­mä­lu ja pü­si­mä­lu nõr­ge­ne­mi­ne, tiamiini ma­nus­ta­mi­ne enam ei aita.

Mis on ka­su­lik?

Päe­vas peak­sid nai­sed saa­ma 1,0-1,2 mg ja me­hed 1,3-1,6 mg B1-vi­ta­mii­ni. Tiamiin on vä­ga va­ja­lik lõ­hus­tu­mis­prot­ses­si­des ja nii sõl­tub te­ma va­ja­dus ka ku­lu­ta­tud ka­lo­ri­te hul­gast ja or­ga­nis­mi ke­ha­li­sest koor­mu­sest. Keh­tib seos: iga ku­lu­ta­tud 1000 kcal koh­ta va­ja­tak­se um­bes 0,5 mg tiamiini. B1-vi­ta­mii­ni imen­du­mist pär­si­vad an­ti­bioo­ti­ku­mid, si­ga­re­tid, liig­ne al­ko­hol ja park­aine­rik­kad joo­gid. Ar­ves­ta­ma peab se­da­gi, et tiamiin la­gu­neb ker­ges­ti kuu­mu­ta­mi­sel ja nii hä­vib toi­du ter­mi­li­sel tööt­le­mi­sel ühen­dist suur osa. Sa­mu­ti on B1-vi­ta­miin val­gus­tund­lik. Tiamiini peaks ka­su­ta­ma koos teis­te B-rüh­ma vi­ta­mii­ni­de­ga (ees­kätt riboflaviini ja foolhappega), sa­mu­ti C-vi­ta­mii­ni, E-vi­ta­mii­ni ja man­gaa­ni­ga, mis ta­gab nii rak­ku­de, ku­de­de kui ka ko­gu or­ga­nis­mi ta­sa­kaa­lus­ta­tud aine­va­he­tu­se.

Ohu­tud pii­rid

Biokeemilis-klii­ni­li­se süs­teem­se tipp­in­fo põh­jal on ohu­tu B1-vi­ta­mii­ni päe­va­ne üld­ko­gus (toit pluss mu­jalt saa­du) täis­kas­va­nu­le 50-75 mg. Päe­va­mii­ni­mum peaks ole­ma 1-1,6 mg, op­ti­maal­se ter­vi­se ta­ga­mi­seks võib va­ja min­na 3-5 mg ja ra­vi al­gaks 25 mg-st. Too­ni­ta­gem, et ka­he suu­re­ma ko­gu­se ka­su­ta­mi­se üle saab ot­sus­ta­da vaid komp­leks­se­te biokeemilis-klii­ni­lis­te uurin­gu­te alu­sel, mis ar­ves­ta­vad ini­me­se bio­kee­mi­li­si näi­ta­jaid, fü­sio­loo­gi­list sei­sun­dit, ke­ha­kaa­lu, ke­ha­list ak­tiiv­sust, toi­tu­mist ja or­ga­nis­mi aine­va­he­tu­se ise­ära­su­si.

Ju­hul kui ei üle­ta­ta tiamiini päe­va­se ohu­tu to­taal­ko­gu­se pii­ri,  ei ole ühend tok­si­li­ne. Pi­de­vad vä­ga suu­red an­nu­sed on aga oht­li­kud. Üle­tar­bi­mi­se va­ra­ja­sed sümp­to­mid on nõr­kus, li­has­te lõt­vus, üli­tund­lik­kus, ok­sen­da­mi­ne, sü­da­me­peks­le­mi­ne, na­ha pu­ne­tus. Vi­ta­mii­ni ma­nus­ta­mi­se lõ­pe­ta­mi­sel kao­vad need nä­hud ta­va­li­selt ühe nä­da­la­ga. Vä­ga suur­te an­nus­te tu­ge­va tok­si­li­se efek­ti sümp­to­mid on sü­da­me­te­ge­vu­se häi­ru­mi­ne, hin­ga­mis­puu­du­lik­kus, ük­sik­juh­tu­del ana­fü­lak­ti­li­ne šokk.

Miks on va­ja B1-vi­ta­mii­ni?

·  sü­si­ve­si­ku­te lõ­hus­tu­mi­seks ja sel­le­ga seo­ses ka när­vi­rak­ku­de nor­maal­seks ta­lit­lu­seks, sest när­vi­koe ener­gia­va­ja­dus kae­tak­se põ­hi­li­selt ve­re­suhk­ru lõ­hus­tu­mi­se ar­vel;

·  mit­me­su­gus­te ra­ku­üle­kan­ne­tes osa­le­va­te vir­gats­aine­te tek­keks ja ioo­ni­de jao­tu­mi­seks, mis kind­lus­ta­vad när­vi­im­puls­si­de edas­ta­mi­se;

·  aju­te­ge­vu­se ja mä­lu ta­lit­lu­seks;

·  rasv­ha­pe­te ja ami­no­ha­pe­te lõ­hus­ta­mi­seks;

·  see­di­mi­seks va­ja­li­ku mao sool­hap­pe sün­tee­siks.

B1-vi­ta­mii­ni nor­mid:
Nai­sed: 1,0-1,2 mg päe­vas

Me­hed 1,3-1,6 mg päe­vas

Ohu­tu B1-vi­ta­mii­ni päe­va­ne üld­ko­gus täis­kas­va­nu­le: 50-75 mg (toit pluss mu­jalt saa­du)