Peavalu – halb kaaslane

Kui pea valutab, läheb see tavaliselt ise üle, vahel on aga ootaja aeg pikk ja valu vastu võetakse valuvaigisteid. Korduvate ja sagenevate või tugevamaks muutuvate peavaludega peaks aga kindlasti minema arsti vastuvõtule, et selgitada välja põhjus

Peavalu korral peaks enne arsti poole pöördumist mõtlema järgmistele küsimustele:
Korduvus
ühekordne – kestvus sekunditest mõne tunnini, ilma ravimita mööduv, ei vaja erilist ravi ega uuringuid;
korduv – tuleb pöörduda arsti poole, et täpsustada põhjust.
Sagedus
harva – ei vaja tavaliselt rohkem tähelepanu, soovitatav on puhata ja lõõgastuda;
sageli – mida sagedasem, seda tõsisem probleem.

Igapäevase peavalu puhul ei tohiks kasutada apteegis vabalt müügil olevaid ravimeid, sest ka need võivad oma toksilise toime ja ülemäärase kasutamise tõttu valu esile kutsuda;
sageduse suurenemine – varem pandud diagnoosi peaks üle täpsustama, kui kaasneb ka valu tugevnemine. Lisanduvate sümptoomide korral on see väga oluline.
Kestvus
sekundeid – tavaliselt ohutu, neuralgilist laadi valu, valusähvatus võib olla hetkeks küllaltki tugev. Harvad episoodid, mis ei sagene ega muutu tugevamaks, mööduvad tavaliselt ilma ravita;
minuteid, tunde kestev peavalu – sõltuvalt valu tugevusest ja kõrvalprobleemidest võib olla vaja nii valuvaigistit kui ka diagnoosi täpsustada;
püsiv valu – tuleks kindlasti minna arsti juurde, kui valu tugevneb, pulseerib või häirib igapäevast elu. Enamasti selle probleemiga külastataksegi arsti.
Asukoht
ühepoolne – jälgi, kas valu on alati samal poolel või vahetab poolt;
kogu pea – “tõstab kuplit”, võib olla seotud vererõhu tõusu või langusega, väsimusega;
silmamuna tagune valu;
kuklavalu – iseloomulik pingepeavaludele.
Kaasnevad probleemid
Peavaluga kaasnevad nähud võivad viidata muudele haigustele või seisunditele. Kui õnnestub need välja selgitada ja neist vabaneda, pole enam ka peavalu. Loetelu on palju pikem ja siin toodu pole lõplikult põhjalik, kuid annab palju viiteid peavalu põhjustele ja aitab hästi diagnoosi täpsustada.
palavik – äge viirushaigus, meningiit, sepsis;
aura – migreen;
nägemispetted, kuulmispetted – ajupõletik, puukentsefaliit, kasvaja, alkoholi toksiline toime;
peatrauma – ajukelme alune verevalandus, peapõrutus;
nohu – põsekoopapõletik, keskkõrvapõletik;
stress – pingepeavalu;
vererõhutõus või järsk langus – vererõhuhaigus, insult;
oksendamine – infektsioon, ajukelmepõletik; 
valguskartlikkus, müratundlikkus – migreen, meningiit, entsefaliit, ajuturse;
alkoholi tarvitamise järgne periood – toksiline kahjustus;
ravimite tarvitamine – ravimite kõrvaltoimed; 
menstruatsioonieelne periood – premenstruaalne sündroom.
Valu iseloom, tugevus
Kas valu on:
pulseeriv
näriv
sähviv
piinav
Raskusastmeid võib mõõta valuskaalal 0–10, kus 10 tähistab väljakannatamatut valu ja 0 valu puudumist.
Mis leevendab valu ja kui kauaks?
Kindlasti on oluline teada, kas uni aitab, kas lihtsamad valuvaigistid leevendavad ning kui kauaks, kas on kasutatud nõelravi, massaaži jm meetodeid.
Ööpäevane tsüklilisus
Kas valu tekib kohe hommikul ärgates, on see hoopis õhtuks tekkiv valu, öine valu või pole ööpäevast erinevust.
Kas varem on tehtud uuringuid ja milliseid viimati?
Kas kasutad mingi haiguse tõttu ravimeid?
Sageli on peavalu põhjuseks ravimite kõrvaltoime või toksilisus.
Alarmsümptomid
Kui peavaluga kaasneb mõni järgmistest sümptomitest, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole – kas valvetuppa või perearsti juurde. Mida varem, seda parem.
Järsu algusega tugev peavalu, kui varem pole kunagi sellisel kujul peavalu olnud.
Üha tugevnev peavalu, millega kaasneb oksendamine.
Äkilise algusega peavalu pärast füüsilist koormust.
Tugev peavalu, mis tekib esimest korda pärast 50. eluaastat.
Kaasnevad neuroloogulised tunnused (nägemise muutus, lihasnõrkus, puutetundlikkuse muutus, “sipelgad”, neelamisraskus, kõnehäire jm).
Ajukelmeärritusnähud või kõrge palavik.
Silmasümptomaatika (nägemisvälja muutus, silmalau allavajumine, pupilli laienemine jm).
Diagnoositud vähkkasvaja ja HIV-positiivsus.
Millal mõelda migreenile?
Üks peavalu põhjusi on migreen, mille all arvatakse kannatavat umbes 10% inimestest. Migreeniravi on erinev teistest peavaluravidest, kasutatakse ravimigruppi, mida nimetatakse triptaanideks. Need on ainult retseptiravimid.
Lihtne soovituslik test, millal mõelda migreenile
Peavalu esineb ühel pea poolel.
Peavalu on pulseeriv.
Peavaluga kaasneb iiveldus ja/või oksendamine.
Valgus ja/või müra tunduvad valu ajal eriti talumatud.
Peavalu muutub tugevamaks füüsilise pingutuse korral.
Peavalu häirib igapäevast tegevust ja normaalset elurütmi.
Kui saad vähemalt kolmele küsimusele vastata “jah”, siis pöördu oma perearsti poole, sest peavalu põhjuseks võib olla migreen ning tõhusa ja sihipärase ravi määrab arst.