Hoia silmi: loobu suitsetamisest, söö rohelisi köögivilju

“Et vanemas eas vältida nn silmapõhjade lupjumist, mis võib põhjustada isegi pimedaksjäämist, tuleks loobuda suitsetamisest ning iga päev süüa rohelisi köögivilju,” soovitab silmaarst Veiko Reigo.

Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinikus töötava Reigo sõnul esineb umbes viiel protsendil lääneeurooplastest haigus, mida nimetatakse maakuli degeneratsiooniks (AMD) ehk rahvakeeli silmapõhjade lupjumiseks.
“Silma võib võrrelda fotoaparaadiga,” ütleb Reigo. “Silmalääts on näiteks objektiiv, selle kõige sagedasem haigus on kae. Kui lääts hakkab halliks muutuma, siis tugevamate prillide kandmine enam ei aita, vaja on kaeoperatsiooni. Silma võrkkesta võib aga võrrelda filmiga. Ka juhtudel, kui see “film” kahjustub, pole seda võimalik kompenseerida tugevamate prillidega.”
Kõige sagedasem kahjustus ongi arsti sõnul maakuli degeneratsioon, mis on tegelikult normaalse vananemise ilming. “Probleemseks muutub see haigus aga juhtudel, kui see hakkab normaalset nägemist häirima. Umbes 20 protsendi inimestega nii juhtubki,” lisab ta.

Kriitiline 50. eluaasta

Probleemid nägemisega tekivad enamasti 50. eluaasta järel. “AMD esimeseks sümptomiks on halvenenud lugemisvõime – lugedes tundub, nagu osa tähti oleks puudu, tähed on moonutatud,” kirjeldab Reigo. Nägemine halveneb sellisel juhul aeglaselt, sest AMD on progresseeruv haigus. Hiljem ei suuda inimene enam ka kaugele hästi näha (näiteks ei tunne tänaval inimesi ära), tekivad raskused valgusega kohanemisel, inimene ei näe enam teravalt ja selgelt. Haiguse hilises faasis tekib nägemisvälja keskele hall laik. Ümbritseva vaatevälja piirid osutuvad ainsaks, mida suudetakse silmadega vastu võtta, keskel pole midagi näha. Haiguse kõige raskemal juhul on tagajärjeks pimedaks jäämine.
AMD-l on kaks vormi – nn kuiv ja märg vorm. Kuiva vormi puhul tekivad silma võrkkestale mittenägevad “saarekesed” ja nägemine kahjustub aeglaselt. Silma tursete ja verevalumitega märja vormi puhul aga võib inimene kaotada lugemisnägemise juba mõne kuuga.
Ravi on selle haiguse puhul pikaajaline. Märja vormi korral tehakse korduvaid silmasiseseid süste, mis hoiavad ära haiguse edasiarenemise. “Meil on patsiente, kes käivad süste saamas juba 2–3 aastat. Haiguse algusfaasis on tulemused paremad. Hiljem oleme rahul, kui suudame saavutada tulemuse, et inimese nägemine edasi ei halvene,” nendib Reigo. Vähetähtis pole seegi, et kõige tõhusam ravim on patsiendile väga kallis

Kuidas pidurdada nägemise nõrgenemist

Silmapõhjade lupjumise ennetamiseks saab inimene siiski ise väga palju ära teha. Kuuluvad ju silmapõhjade lupjumise riskifaktorite sekka ülekaalulisus, suitsetamine, kõrge vererõhk ja ebatervislik toitumine.
Kõige esimese asjana tuleb suitsetamine maha jätta, hoiatab Reigo. Uuringud on tõestanud, et suitsetamine süvendab haiguse kulgu, suitsetajatel läheb haigus kergemast vormist kaks korda sagedamini üle raskeks märjaks vormiks. “Ja suitsetamisest tuleb loobuda varakult, mitte siis, kui kui haigus on juba diagnoositud,” lisab ta.
Teiseks tuleks kindlasti üle vaadata oma igapäevane menüü. “Tervisliku toitumisega saab haiguse avaldumist edasi lükata ja pidurdada selle kulgu.” Silmadele on kasulikud oomega-3-rasvhapped ja mitmed antioksüdandid, eriti luteiin ja zeaksantiin. Neid aineid leidub rohelistes aedviljades. Silmade tervise heaks tuleks rohkelt toiduks tarvitada spinatit, brokolit, hernest, rohelisi salateid, lehtkapsast. Samuti on vajavad silmad C- ja E-vitamiine. Kasulikud viljad on veel aprikoosid, porgandid, paprika, mais.
Inimesed, kes tunnevad, et ei saa igapäevase toiduga piisavalt silmadele vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, peaksid tarvitama n-ö silmavitamiine ehk luteiini, zeaksantiini, tsinki, seleeni ning C- ja E-vitamiine sisaldavaid toidulisandeid. “Need pole ravimid, kuid lükkavad AMD teket edasi, kaitstes silmapõhju ealiste muutuste eest,” ütleb Reigo.
Praegu ei tea arstid veel, kas pidevalt silmadele koormust andev töö, näiteks arvutiga töötamine soodustab AMD teket või mitte. “Mina soovitan küll silmadele tööd anda. Pensionipõlves võib rahulikult raamatuid lugeda ja arvutiga tööd teha,” nendib silmaarst.
Reigo soovitab alates 40. eluaastast käia regulaarselt silmaarsti juures kontrollis. “Nii võib õigeaegselt avastada glaukoomi ja teisi ägedaid silmahaigusi. Järsk nägemisteravuse langus on alati ohu märgiks, siis tuleb kohe silmaarsti vastuvõtule pöörduda.” Eriti tõsiselt peaksid oma silmade tervisesse suhtuma need, kel perekonnas AMDd juba esinenud – kollatähni kärbumine on sageli pärilik.

Kas kuulud AMD riskigruppi?
·  Mida vanem on inimene, seda suurem on risk.
·  Ebatervislikud toitumisharjumused suurendavad AMD tekke riski.
·  AMD ühes silmas viib sageli AMD tekkele mõlemas silmas.
·  Naised haigestuvad AMDsse veidi sagedamini kui mehed.
·  Mida rohkem on perekonnas AMDsse haigestunuid, seda suurem risk.
·  Mida heledam on silmaläätse iirise värvus, seda suurem on risk.
·  Kaugelenägelikkus: kitsaste veresoonte olemasolu silmapõhjas suurendab haigestumise riski.
·  Suitsetajate haigestumise risk on rohkem kui kaks korda suurem kui mittesuitsetajatel.
·  Päikesekummardajaid: ülemäärane päikesevalgus on silma võrkkestale kahjulik.
·  Kõrge vererõhk: tromboosi tekkerisk silmapõhja veresoontes, mis võib omakorda põhjustada AMD teket.
·  Ülekaalulisus: liiga vähe karotenoide talletatakse maakulis.

Miks tarvitada silmavitamiine
Arstiteadlased on 18. sajandi lõpust nimetanud kohta silma võrkkestas, kus tekkiv kujutis on kõige teravam, kollaseks punktiks või maakuliks, sest see piirkond silma võrkkestas on kollast värvi. Selles vaid mõne millimeetri suuruses punktis on ebatavaliselt suures koguses luteiini ja zeaksantiini, millel on oluline osa silma võrkkesta ning eriti kollatähni kaitsmises. Need kaks ainet on olulised inimese nägemisteravuse säilimisel kõrge eani.
Luteiin ja zeaksantiin toimivad kui paar sisemisi päikeseprille, sest nad imavad valguse sinist värvust andvatelt lainepikkustelt pärinevat suurt energiat. Pealegi eemaldavad need silma kudedest kahjulikke vabu radikaale. 
Terve inimese silm on varustatud omaenda antioksüdantidest koosneva  kaitsesüsteemiga. Vananedes aga see süsteem nõrgeneb. Et süsteem toimiks, on vaja veel antioksüdantidest C- ja E-vitamiine ning tsinki ja seleeni.