Oled kaupluse­­vihkaja või ostuhull? Tarbimispsühholoog annab nõu, kuidas kulutamist ohjes hoida

Kuu lõpp. Pangakonto hakkab juba miinuse poole kiskuma, kuid sina ostad kallid nahksaapad, sest ilmselgelt ootasid vaateaknale sätitud trendikad jalavarjud just sind! Kui juba ostmiseks läks, lased minna ja premeerid end asjadega ka teistes poodides. Koju jõudes küsid endalt: “Kuidas nüüd jälle nii juhtus?” Anne & Stiil uurib ekspertidelt, miks me ostame asju ka siis, kui neid sugugi vaja pole.

“Kaupmehed kasutavad uskumatult palju trikke, et kliente ostma meelitada, lausa sellisel hulgal, et nende kirjeldamiseks oleks vaja mitut paksu raama­tut. Kogu kaubandus on üks suur mõjutusmaagia maailm,” selgitab inimeste ostukäitumise mõjutamist tarbimis­psühholoog ja turundus­konsultant Ivar Soone. “Kauplusesse sisenevat ostjat mõjutatakse nii visuaalselt kui ka helide abil, mängitakse lõhna- ja maitsemeeltega, ostma meelitatakse ka võimalusega materjale katsuda ja tooteid testida.” Põhjalikult läbi mõeldud nauditav keskkond on loodud vaid selleks, et teeksid ostuotsuse. Ekspertide sõnul on ka kogu äripinna disain, kusjuures mitte ainult kauplustes, vaid isegi pankades ja kohvikutes, väga põhjalikult kavandatud. Eesmärk on üks: müüa! Ja me ostamegi.

Meid ei mõjutata ostma vaid füüsilises poes. Näiteks märkad sotsiaalmeediaplatvormil mõne brändi uut toodet, mis sulle alguses erilist muljet ei avalda. Päevad mööduvad, näed seda toodet oma veebivoogudes veel ja järsku avastad end juba e-poest, vajutamas nupule “osta”. “Inimese aju iseloomustab muu hulgas fenomen pidada kõike tuttavat turvaliseks, me ei suuda eristada ega mäletada, kas oleme näinud toodet teleekraanil või sõbra käes. Selle tulemusena tekib auto­maatselt järeldus, et see on “kõigil”, järelikult on tegemist väärtusliku esemega,” selgitab ostuotsuse tekkimist Samuel Põldaru, kes on aastaid nii reklaamikampaaniaid välja mõelnud kui ka e-poode pidanud. “Kipume ostlema ka eeldusel “mida tuntum, seda ihaldusväärsem”,” toob välja Ivar Soone. “Kui pidevalt saad kinnitust, et miski on ostmist väärt, siis pikapeale hakkab aju seda uskuma ning tekibki ostusoov,” lisab ta. “Ega muidu meile Poola pesupulbri­reklaame söögi alla ja söögi peale näidataks, kui need ei toimiks.”