ATH diagnoos ei ole ainult koolipoiste haigus. 38aastane naine jagab oma kogemust: kaheksa tundi kontorilaua taga ei hakka mulle eales sobima

Tähekombinatsiooni ATH kohtame aina tihedamini – just viimastel aastatel ja naiste seas. Mõnedele tundub see nagu moehaigus. Teistele osutub aga elupäästvaks ujumisrõngaks.

Ebameeldiv tunnistada, aga mina olin üks neist, kes ei teadnud aktiivsus- ja tähelepanuhäirest peaaegu midagi (kujutasin ette lapsi või noorukeid, kes koolipingis paigal ei püsi...). Tundus, et viimasel ajal räägitakse sellest kahtlaselt palju. Teadsin juba kahte sõbrannat, kes olid saanud diagnoosi. Teemasse süvenemata seadsin kahtluse alla ka ravimeetodi ja tundus imelik, et mu sõbranna, kes on suutnud elada 35aastaseks, hakkab nüüd äkki iga päev stimulante sööma.

Ühel päeval ütlesin oma terapeudile, et muidu on kõik hästi, aga ma olen nii tüdinud, et mul on KOGU AEG tervis korrast ära, aga imelikult, kord siit, kord sealt, nagu polekski päris asjad... Oleksin oodanud vastuseks igasugu soovitusi ja kommentaare, ka lihtsalt teema eiramist, sest kehaline tervis pole ju hingearsti pärusmaa, aga ta küsis hoopis: „Kas su töölaud on korras? Kas lõhud tihti kogemata nõusid? On su riided terved? Kas duši all käimine on sinu jaoks ettevõtmine? Hilined sa palju?“ ja nii edasi. Vastustevooru lõpus ütles ta: „See kõik viitab ATH-le. See on naiste seas väga levinud ja tihti diagnoosimata, aga selle kindlakstegemiseks on terve hunnik teste.“