Sattusin ühel hommikul taskuhäälingu peale, kus intervjueeritav juhtis tähelepanu kurvale tõigale, et ta ei tea ühtegi eestlast, kellel poleks olnud suguvõsas alkoholi kuritarvitavat lähedast. Selle peale hakkasin enda pereliinile mõtlema. Ei tea, kas see on olnud hästi hoitud saladus või võin tõesti käe südamele panna ja öelda, et minul pole. See ei tähenda, et meie peres pitsi sülitataks. Pidulauale kuulub nii mull kui ka hea vein, kuid tõele au andes pole minu silmad lapsena ühtegi viinavõttu näinud.

Jaga
Kommentaarid