Plaanid alustada jooksutrennidega? Kui sageli tohib algaja treenida ja kui kiiresti koormust kasvatada?

Iga aeg, aga eriti just uue aasta algus, on uute harjumuste juurutamiseks suurepärane. Füsioteraapia Kliiniku juhataja, füsioterapeut ja koolitaja Katre Lust-Mardna sõnul on küll tore, et inimesed otsivad pidevalt imeravimit, kuidas elu paremaks muuta, aga see on tegelikult väga lihtne — rohkem liikuda! Siin on tema soovitused värsketele sportlastele.

Liikuma hakates tuleks kasutada talupoja­mõistust. Hasart võib küll suur olla, aga jää mõistlikuks, liiga palju head asja ei ole ka hea.

Mõtle läbi, kas sinu unega on kõik korras. Inimestel, kes magavad üheksa tundi ööpäevas, on võrreldes nendega, kes magavad vaid kuus tundi, palju vähem vigastusi.

Oluline on mõista, et jooksmine ei sobi kõigile. See väga levinud spordiala on üks vigastusterohkemaid liikumisviise. Paljude inimeste puhul ongi kõndimine mõistlikum. Koormust tasub kasvatada vaikselt, 10% kaupa nädalas.

Kui sa pole aastaid jooksnud, tuleks kõigepealt vaheldumisi joosta ja kõndida. Sammu­sagedus peaks olema suur ja liiga pikki samme ei tohi võtta.

Kui hakkad jooksmas käima, tee seda ülepäeviti. Lase kehal vahepeal puhata.

Kasuta ka alternatiivseid treeninguid, näiteks kui ühel päeval jooksed, siis teisel uju või käi rühmatreeningus, pilateses või jõusaalis.

Jooksugrupi või rühmatreeninguga liitudes on oht, et hakkad end teistega võrdlema ja seetõttu pingutad üle. Tegelikult tuleb end võrrelda ainult iseendaga.

Tasub professionaaliga nõu pidada, et trenniks mõned toetavad baasharjutused saada.

Valu või ebameeldiva enesetunde tekkides kindlasti edasi treenida ei tohiks!

Alusta nii, et sul on mõnus, siis teed ka kuu möödudes rõõmuga seda, mida 1. jaanuaril alustasid. Vaata, et saaksid iga päev täis normi, mis tagab hea enesetunde, ning pea meeles, et teed seda tervise pärast.

Kõige olulisem on järjepidevus!

Loe ka pikemalt Katre Lust-Mardna mõtteid treenimisest ja Luisa Rõivase inspireerivat lugu SIIT.