Presidendi abikaasa Sirje Karis: olen elus õppinud, et igast asjast, mis tundub vaev ja valu, võib sündida midagi ilusat

Sirje Karise elu on kannustanud mõte, et ainult tegutsedes jõuab edasi – olgu siis lend tähtede või hoopis muuseumisaalide suunas. „Minu isa, kes lahkus siitilmast päris ammu, ütles kunagi: tüdruk, kõigepealt mõtle ja siis tegutse. Mitte et mõtle ja ütle, vaid tegutse,“ toonitab presidendi abikaasa olulist nüanssi. „Need isa sõnad on jäänud mulle kuklasse. Ma võtan oma jonni ja kanguse ja järjekindluse... ja teen asja ära. Enne tuleb plaan lihtsalt läbi mõelda, mitte uisapäisa tormata.“ Lihtne argifilosoofia, muigab proua Karis.

Veebruarikuu, Kadrioru park. Temperatuur on meeldivalt krõbe ja taevas helge. Justkui kevadeootuses, püüab päike endast märku anda, hõõgudes heledalt läbi pehme pilvefiltri. Ainult et lund pole enam. Selle asemel katab parki uljas-haljas muruvaip.

Tuul tõukab hoolega takka, kui tempokal sammul presidendilossi poole vihun, otsekui soovides, et ma kiiremini kohale jõuaksin. Kaenla all kollane tulbikimp, astun minuti pealt kantselei uksest sisse.