INTIIMNE KAADER | Tanja Mihhailova-Saar: olen olnud terve elu suhtumisega, et pigem naudin elu kui söön iga päev aurutatud kana

Suvel oma 40. sünnipäeva tähistanud Tanja vananemist ei pelga. Vaimne küpsus kaalub üle välise sileduse ja sihvakuse, on ta veendunud.

„Alustasin tantsimisega nelja-aastaselt. Ülikooliski õppisin koreograafiat. Töötasin aastaid liikumisõpetajana ning lavastasin tantsuseadeid. Spordisaali-inimene ma ei ole – mul hakkab igav. Nii teengi trenni laval. Muus osas käib sportimine lainetena. Võib-olla on see seotud sellega, et olen tähtkujult Kaksikud? Vahepeal teen kodus pilateselaadseid treeninguid, siis aga tuleb pikk periood, kus üldse ei viitsi. Jõusaal mind ei kõneta. Minu jaoks on tõstmine või kükitamine nii rutiinne. Viimast ma ei saagi teha, sest mul on põlved läbi.

Suuri vigastusi pole mul olnud, ent rebestatud lihaseid see-eest küll ja veel. Nendega on tehtud muusikale ja esinemisi. Aastaid tagasi Eesti Laulul võisteldes oli mul roietevaheline närvipõletik. Tulin poolfinaali otse haiglast. Finaalis tantsisin tugevate valuvaigistite all end Eurovisioni lauluvõistlusele. Mäletan, et läbimängu ma teha ei suutnud. Sellise närvivaluga ei tea, kas kõik õnnestub. Valusööst lihtsalt võtab jalad alt. Arst oli mind küll varem hoiatanud, et pean puhkama. Loll nagu ma olen, ei võtnud ta nõu kuulda. Tulemus oli see, et olin nädalaid liikumatult ühe külje peal pikali.