Mind viis narkootikumide juurde uudishimulikkus. Olen loomult selline, kes tahab ära proovida. Selle aastaga sain aga aru, et see pole mulle. Olen teinud kanepit, seeni, MDMA-d, ecstasy’t ja kokaiini. On olnud ka pidusid, kus olen neid läbisegi proovinud. Mitte kõiki korraga, aga osa neist. Olen proovinud ka teraapiaid, kus neid kasutatakse.
Ühel hetkel sain aru, et see pole minu jaoks. Paljusid asju tehakse, sest see on trendikas. Kui miski kerkib esile, siis uudishimulikumad tahavad seda proovida, aga ega nad siis enne korralikku taustauuringut tee. Hiljuti kuulsin festivalist, kus oli telk, milles näidati tabelette ja kuidas erinevad ained reageerivad näiteks kohvi või mõne toiduainega. Tegelikkuses oleme aga kõik erinevad ja me ei tea, kuidas konkreetne ainete segu just meiega reageerib. Ma pean seda ohtlikuks. On inimesi, kellel võib avalduda skisofreenia, on ATH-inimesed, kellele see mõjub nii, et mingi aine koondab mõtteid, teine just nimelt intensiivistab seda impulsiivsust, mis ATH-diagnoosiga inimestel nagunii on. Nii sa ei anna endale aru, mida sa teed või räägid...“
