Näitleja Erki Laur õnnetusest merel: jäin oma sportpäästevestiga üksi kuhugi keset Tallinki laevateed

„Ega ma oma ajukeemialt päikesepoiss ole, rõõmu tundmine on teadlik valik,“ ütleb vabakutseline näitleja Erki Laur (47), sest seda soovib ta praegu kõige enam. Räägime Von Krahlist, katamaraanidest ja kirikust, poolunes kuuldud tähendamissõnadest, armastusest ja suurest tundmatust.

Erki, tundud olevat praegu väga heas hoos nii vaimselt kui ka kehaliselt. Ohtralt – ja igati õigustatult – kiita saanud lavastuses „Fundamentalist“ arutled tuliselt usu teemadel ja näitad üles suurepärast füüsist, eriti ühes ümberriietumise stseenis. Kuidas end vormis hoiad?

Tuleb ise kõigega tegeleda, see on ju minu keha. Nimetan oma meetodit „sipelga teeks“ – järjepidevalt väike kõrrekene suurde kuhja. Viimased 14 aastat olen iga päev teinud oma tillukest hommikurituaalikest, tõesti, obsessiiv-kompulsiivselt, ka lastehaiglas rinnapiima külmkapi taga orvas ja lennujaama palvetamiskabiinis. Kui muidu olen rutiinitalumatu, siis see on minu riitus, selleta ma ei saa.