FOTO | Sirje Karis kannab täna õhtul kleiti, mis ühendab pärimust tänapäevaga. Idee lähtepunkt pärineb 13. sajandist

Sirje Karise aastapäeva kleidi looja on Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor ja moelooja Piret Puppart. Disaini idee on saanud tõuke vanimast vöökirjast ning see on põimunud kolmemõõtmeliseks sõnumikandjaks, mis ühendab pärimust tänapäevaga. Komplekti valmimisele aitasid kaasa vöökirja meister Anneli Johannson ja rätsep Agne Talu. Temaatilised ehted aitas leida kunstnik Sigrid Kuusk. 

Seekordse aastapäeva köidab kokku pärandkultuuri üks olulisemaid ja kesksemaid sümboleid – vöökiri, mida on näha kujunduselemendina vastuvõtusaalis, kontsertkavas ning ka presidendi abikaasa kleidi alaservas. Sirje Karise rõivastuse loomisel valis moekunstnik Piret Puppart teadaolevalt Eesti vanima kirivöötehnikas leiu (kirivöö katke), mis on pärit Iisaku lähedalt Jõuga kalmest (13-14. sajandist). 

Üksnes siksakilist mustrit kandev kiri viib tagasi vöömustrite esiemade juurde, mis on erinevalt 18.–19. sajandi talurahva pidurõivaste juurde kuulunud mängulistest mustritest palju askeetlikum ning tuletab meelde eelkõige rästiku kaitserüüd. Moelooja on muutnud keepi kaunistava vöökirja origami võimaluste abil ruumiliseks.

Kleidi all servas on voltimistehnikas valminud kolmemõõtmeline vöökiri, mis on üle kahe meetri pikk. Selle meistriks on Anneli Johannson, kes on Eesti üks väheseid voltimistehnikaga tegelevaid kangakunstnikke. Disainimise keerukus seisnes selles, et materjal oleks loodud vormis ka plisseeritav. Mingist hetkest kolmemõõtmelisus seda enam ei võimalda. Lisaks oli soov säilitada ka kirivöödele omane harilik 2-3 pihaümbermõõduga võrduv pikkus. Tänu kanga ruumiliseks muutmisele, hakkaks kiri kandma ka lisafunktsiooni – see moodustab omamoodi teravatipulise pinna, viidates Pärnumaa kandi seelikute alaservadest tuntud hundihammastele ning Kihnust pärit küüsilisele kirjale. Kleidi rätsepatöö ja materjali eest hoolitses Agne Talu.


Loe lähemalt kirivöö ajaloost: Veider uskumus, mille tõttu kandsid Eesti naised vanadel aegadel ka magades kirivööd

Ehted

Ehtekomplekt on inspireeritud Vabariigi Presidendi abikaasa kodukihelkonnast Järva-Madise pärandist. Lähtepunktiks kujunes Eesti Rahva Muuseumi kogus leiduv südamekujuline suure kiviga kaunistatud sõlg, mis on enamasti tuntud küll Saaremaal, ent levinud ka põhjarannikul. Sõle kaasaegses tõlgenduses lähtus ehtekunstnik Sigrid Kuusk soovist luua tervik, mis väärtustab Eesti kultuuri ja loodusvara. Südamekujulise prossi keskel särab tsitriin ja “tilgub metsa”. Nimelt on lisatud kaks kuusekasvu detaili rõhutamaks metsa olulisust ja looduse mitmekesisuse kaitsmise vajadust. Ehtekomplekt, mis koosneb käevõrust, kõrvarõngastest ja prossist, on valmistatud hõbedast.

Vaata ka: STIILISTUUDIO | Ehtekunstnik Sigrid Kuusk kihlasõrmuste disainimisest: pean naise essentsi ära tabama