Olime Markoga avatud suhtes. Jälestasin seda, aga see oli ainuke võimalus teda kuidagi endaga koos hoida. Markole kinnitasin, et selline elustiil sobib mulle. Jätsin ka teistele mulje, et oleme moodne ja vabameelne paar, kes ei tunne armukadedust. Tegelikult keesin sisemiselt vihast ja häbist. Mu elu taustal tiksus alatine ärevus ja halb enesetunne. Et seda leevendada, pidin põgenema, tundma jõuga midagi muud. Õnneks on selleks palju võimalusi: alkohol, lõputu pidutsemine, töösse sukeldumine, vastutustundetu juhuseks, raha raiskamine ja eksootilised reisid. Mu suurim hirm oli jääda üksi iseendaga. Ma vihkasin ennast.

Tõenäoliselt tundis Marko sama, ma ei tea. Halvad otsused viisid mu aina suuremasse masendusse, tundsin süüd ja häbi. Selle kokteili leevendamiseks tuli aga jälle põgeneda ja tsükkel jätkus. Vabalangemine tundus lõputu. Mulle tundus, et mees nautis mu kannatusi. Päris haige. Ka Markol oli madal enesehinnang ja ta tundis ennast paremini, kui keegi oli nõus tema pärast nii palju kannatama. Võib-olla ta ikkagi on siis midagi väärt...”

Loe suhtenõustaja Tiina Tiituse täispikka artiklit ja ka teiste naiste kogemuslugusid SIIT: Madal enesehinnang mõjutab ka paarisuhet: armukadedus, flirt teiste meestega, pidev draama ja enda välimuse pärast muretsemine

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid