Eesti rand, kuhu Briti reisiajakiri soovitab sõita kõigil neil, kes otsivad peesitamiseks idüllilisi ja ülerahvastamata kohti

Suvel Pärnusse suunduval maanteel ummikus istudes on täiesti mõistlik keerata ära paremale. Võimalik, et viitadel on vaid tundmatud nimed või puuduvad need sootuks. Sest ümberringi on inimtühjad rannad, vaiksed matkarajad, päikeseloojangud järvekohvikutes. Seal on Tõstamaa, Ermistu ja kusagil kaugemal veel Kihnugi.

Uurin Tõstamaa mõisa tugevat treppi, mis teisele korrusele viib – kusagil seal oli ühe mu suure lemmiku, seikleja ja Aasia-huvilise Alexander Staël von Holsteini tuba. Mõtlen, kas mu vanaisa, ta nimekaim, käis vahel seal temaga maailma asju arutamas ja gloobust keerutamas. See pole nii absurdne mõte, mu vaarvanemad olid nii-öelda von Holsteinide naabrid (neil gloobust ei olnud ja maja ise oli ka kuidagi… minimalistlikum). Võimalik, et kunagi küll rohkem nende pärisorjad kui naabrid ja elasid mõisa maal. Või noh, hiljem tuli välja, et hoopis sakslased elasid meie territooriumil igasuguse õiguseta ning need maad ja mõisad tuli tagasi võtta, nii et see on natuke segane, kes kelle maal elas.

Igatahes Tõstamaa tundus mulle alati kusagil pärapõrgus asuvat, aga tuleb välja, et see on nüüd lausa Pärnu linna osa, nii et tehniliselt polegi me suvepealinnast lahkunud. Olen mõisas esimest korda. Ehkki kui mul oleks võimalik mõne ajaloolise tegelasega kohtuda, oleks see von Holstein – seda kummalisem, et ma tema viimases Eesti kodus seni käinud ei ole. Vaatamata sellele, et Alexander elas minu hinnangul keset eimiskit, tekkis tal seal kuidagi huvi idamaade ja budismi vastu. Peagi rändas ta Indiasse, siis juba Pekingisse, kus asus ülikoolis tööle ja natuke hiljem, 1920. aastatel, sai Hiina valitsuse nõuandjaks kõrghariduse küsimuses. Sama kümnendi lõpuks pidas mees juba Harvardis loenguid. Arvan, et me oleks olnud suurepärased reisikaaslased – tema, põhjalik ja akadeemiline, oleks puurinud sanskritikeelseid tekste ja teinud keerulisi märkmeid hiljem keiserlikus geograafiaseltsis ettekannete pidamiseks. Mina oleksin oma rõõmsameelse pealiskaudsusega seda hästi tasakaalustanud. Yin ja yang, eks ole. Tutvustan seda teooriat sõbrannale, kes vaatab mind väga kahtlustavalt ja teeb siis ettepaneku jalutada tagasi Tõstamaa Meierei terrassile cava’t jooma, mis mulle kindlasti hästi mõjuks.