Eesti naise pihtimus: loomu poolest olen töönarkomaan. Mul on väga raske öelda ei ja see on põhjus, mis keris mind esimese paanikahooni

Sotsiaalärevus avaldub inimestel erinevalt, kuid pähe kargav lühend särevus tundub üsna täpne, kirjeldamaks ebameeldivat pingelist meeleseisundit ja kehalisi sümptomeid. Oma loo räägib Triinu Kree, värske Novelli peapreemia võitja.

„Minu ärevus algas 2022. aasta novembris ning lõi mind rajalt kõigis elukategooriates. Sellele eelnes pikema aja vältel ületöötamine ja enese keha mittekuulamine. Koolivaheajal töötasin ajalehes suvereporterina. Varem täitsa tavalistest vestlustest ja telefonikõnedest said ülesanded, mille ees tundsin suurt hirmu, need hakkasid mult nõudma liiga palju energiat.

Kui mõnel põhjustab sotsiaalärevuse varasem trauma, siis mul seda ei olnud. Ka ei seosta ma ärevust kummalise koroonajärgse ajaga, kui kõik ronisid oma „karpidest“ välja, et taas suhelda. Miks see siis minuga juhtus? Loomu poolest olen töönarkomaan. Mul on väga raske öelda ei ja see on põhjus, mis keris mind esimese paanikahooni. Tol suvel ma ei puhanud üldse, olin 24/7 tööl; käsil mitu projekti, sõitsin Viljandi ja Tallinna vahet. Kui ma midagi teen, tahan seda teha alati väga hästi. Üks hetk saigi kõike ebainimlikult palju, rebisin end lõhki. Praegu, enne kui nõustun, mõtlen järele, kas mul on võimalik seda tööd vastu võtta. Katsun endale meelde tuletada, et päris igale poole ei ole vaja joosta ning niisama olemine ei ole laisklemine.