Eestlanna paanilisest naha nokkimisest: olen teismeeast saadik oma nägu retsinud

Unustad end tundideks peegli ette vistrikke pigistama? Istud teleka ees, märkamatagi, et sõrm liigub mööda põske edasi-tagasi nagu skanner, otsides uusi potentsiaalseid ebatasasusi? Või hoopis maiustad sõrmeküünte ja -nahkadega? Kuigi sageli otsitakse probleemile abi ilukabinetist, võib tegemist olla hoopis aladiagnoositud häirega, millega on teiste seas rinda pistnud Gethel Burlaka.

Gethel ei oska öelda täpset vanust, millal probleem end esimest korda ilmutas (ametlikku diagnoosi pole tal tänini – toim). „Nii kaua, kui mäletan, olen küüsi närinud,“ meenutab ta, kuidas kooliajal läksid hästi kaubaks ka pastakad. „Närisin need pisikesteks plastmassitükkideks. Kui teismelisena hakkasid näkku tulema vinnid, siis sealt alates olen ka oma nägu retsinud. Kutsun seda retsimiseks, sest mul on hästi õrn ja tundlik nahk. Mul ei pruugi olla mingeid nähtavaid põletikulisi punne, aga loon ise neid. Lähen põhimõtteliselt luubiga peegli ette ja otsin. See hetk, kui ma olen peegli ees ja olen kõik nähtavad vinnid ära pigistanud, saades aru, et mul ei ole rohkem, tekib mingi error. Jään sinna igast imelikke nurki vaatama. Siis lähen juba näost kaugemale, võtan ette dekoltee ja käed,“ selgitab Gethel. Kuna tema nahk on iseäranis tundlik, sünnitab pidev skannimistöö näole kühme. Tihtipeale lõpetabki ta „töö“ alles siis, kui olukord päris käest kisub. „Üks hetk tekib selline kogum, et sa ei saa enam sinna ligi ja mõistad, et teed juba täiega liiga endale.“

Päeval, kui meie Getheliga kohtume, on tema näonahk võrdlemisi klaar. „Ainult siin põsel on üks põletikukolle,“ viitab ta õige pisikesele probleemsele kohale. Paari kuu eest oli seis märksa hullem. Ta usub, et kindlasti ongi nokkimiskomme korrelatsioonis raskete perioodidega elus. Esimese hooga ei mäletagi ta, mis teda tookord rööpast välja oli viinud, ent siis meenub: „Mul oli rahaline error. Nimetan niisuguseid hetki oma elus kraavihetkedeks. Ma ei saa endaga hakkama, ei taha endaga hakkama saada. Tahakski kuskile kraavi minna ja alla anda. Nendel hetkedel karistan ennast näonaha nokkimisega.“