„Ta väidab, et saab oma eluga hakkama ega hakka võõrale inimesele kurtma.“ Kuidas julgustada lähedast psühholoogi vastuvõtule minema?

Meie kõigi eludes on keegi, keda näeme oma probleemidega maadlemas, kuid kes soovitusele, et äkki ta võiks teraapia peale mõelda, vastab automaatselt umbes nii: „Ma saan hakkama oma eluga“ või „Ma ei ole hull“. Olgugi, et psühholoogi juures käimine on muutunud tavalisemaks ning stigmad selle ümber on lahtumas, on ikka veel palju inimesi, kes näevad psühholoogilise abi küsimist võrdsena enda hulluks kuulutamisega.

Teraapia võib muuta inimeste elusid, kuid selleks, et muutused saaksid toimuda, peab inimene ise olema neile avatud ning uskuma, et psühholoogilisest nõustamisest võib tõepoolest olla kasu. Järgnevas artiklis räägimegi sellest, kuidas aidata enda lähedasel ületada teraapias käimisega seotud eelarvamusi ning julgustada teda siiski psühholoogi vastuvõtule minema.

1. Valige õige aeg rääkimiseks