Mis on see, mis sind looma ja tegutsema paneb?

Ikka mingi impulss seestpoolt, aga ma pole kindel, kas seda saab kuskilt niisama otsida või leida. Eesotsas on uskumus ja lootus, et midagi siin maailmas saab teha oma nägemuse järgi ning niiviisi areneda ja kasvada. Tahtmine leida või avastada töö kaudu ideaal, milleni kindlasti ühe elu jooksul ei jõua. Aga lähemale kindlasti.

Kolm sõna, mis võiksid iseloomustada sinu loomingut?

Detailsus, puhtus, valgus.

Kuidas kirjeldaksid inimest, kes võiks kanda sinu loodud rõivaid?

Nooruslik, teadlik, avatud mõtlemisega.

Lõpeta palun lause. Mood on…

…kommunikatsioon. See on kas individuaalne või kollektiivne ja võib kas liita või lahutada.

Elu esimene asi, mille oma kätega algusest lõpuni valmis tegid?

Rõiva puhul algusest lõpuni ise tegemine tähendaks maa harimist, taimekasvatust, lõnga ketramist, kanga kudumist, disaini, õmblemist – ja kõike seda oma kätega! Selleni võiks tulevikus jõuda, aga pigem vaatan olukorda teise nurga alt, et kui toimub spetsialiseerumine mingis kindlas valdkonnas, saavad tekkida oma ala spetsialistid ja kuldsete oskustega tegijad. Hea koostöö on alati edasiviiv jõud. Üksi väga kaugele ei jõua.

Millal tundsid esimest korda, et disainimisest võiks saada sinu elukutse?

Kasvasin üles koos arhitektidest vanematega, kelle tegutsemine inspireeris mindki tulevikus pigem arhitektiks õppima. Olin mingil ajal enam kui kindel, et tahan tegelda kolmemõõtmeliste objektide loomisega suurel skaalal. Murrang toimus väga otsustaval hetkel, mil ma sama teema enda jaoks uuesti ümber mõtestasin. Kolmemõõtmelisus jäi, aga formaat muutus. Minu tööprotsess sarnaneb ka pigem arhitekti kui klassikalise moedisaineri omale. Kavandan kõik mudelid joonlaudade, arvutamise ja mõõtude abil kahemõõtmeliselt paberile, konstrueerin ning loon mudelite tehnoloogia. Enamasti ma ei kavanda illustratiivseid moejooniseid. Jättes moedisaini õppimise enda ideoloogiast eemale, läksin tudeerima rõivaste konstrueerimist ja tehnoloogiat. Sellel on alati olnud minu jaoks tähtsam roll kui oskusel joonistada veetlevaid illustratiivseid kujusid. Visioon, kuidas või milleks disainida, on mul alati olemas olnud, tehnoloogi ja edaspidi ülikoolis tekstiilikunstniku õpingud hajutasid viimased kahtlused.

Kus ja kuidas said teada, et oled esitatud Hõbenõela nominendiks, ja milline oli sinu esimene emotsioon seda kuuldes?

Sain ühel tavapärasel hommikul oma stuudios tööpäeva alustades e-kirja. Emotsioon oli hea, kuna tunnustus inspireerib, ja mis veel tähtsam – julgustab ja annab jõudu. Üllatus oli seda suurem, et kõnealuse nõela saamiseks pole võimalik ise kandideerida.

Millised kolm eset võiksid olla iga naise garderoobis? Ja mehe?

Garderoobis võiks peidus olla üks lemmikraamat, väga vana vein ja võlusõnad.

Film, mille kostüüme oled imetlenud kõige rohkem?

See võiks olla üks teos Veiko Õunpuult, näiteks “Free Range”, mille kostüümikunstnikuks on Jaanus Vahtra.

Kui saaksid omada veel üht loomingulist annet peale moeloomise, mis see oleks?

Loomingulise inimesena võin hakkama saada eri loominguliste ülesannetega ja lahendada ka igapäevased probleemid loominguliselt.
Kui saaksin midagi juurde valida, võiks see olla hoopis mõni võime. Olen unistanud, et kui saaks lennukeid kasutamata ja oma elu kellegi-millegi teise kätte usaldamata iseseisvalt lennata. Kui sirutaks tiivad taeva poole ja lihtsalt lendaks. Konna perspektiivina elades võib teinekord vastu seina joosta, linnulennult asjadele uuesti vaadates avaneb alati teine mõõde. Kui olen oma ideede või mõtetega puntras, vaatangi just linnulennult asjadele uuesti peale.

Lemmik-värvikooslus?

Need, mis eksisteerivad looduses. Neid pigmente on peaaegu et võimatu jäljendada! Minu looming on enamjaolt piirdunud musta ja valgega, see aga ei tähenda, et ma ei sooviks värve kasutada. Lihtsalt puhtaid pigemente ja värvikooslusi kangastel on väga raske leida.

Sinu stiiliikoon?

Isiksused. Mind inspireerivad inimesed oma karakteri ja olemusega. Lihtsalt lased neil olla, ja kui tabad teise olemuse kas hetkega või mingi aja möödudes, võib temast saada ikoon, mis sinusse talletub.

Parim nõuanne, mis sulle iial antud?

“Ära karda ebaõnnestuda, sest kõik kardavad. Mõned alistuvad kartusele, teised mitte.” Kahjuks ma ei mäleta, kes mulle nii ütles või kust ma selle üles korjasin, aga see mõte on mind aidanud igapäevaselt edasi ja andnud meelekindlust juba väga pikka aega.

Mis on kirjutatud sinu lemmik T-särgile?

WFMU Radio Mascot Muuro The Dalmatian. Jersey City, New York.

Kes on su lemmik fiktiivne kangelane (filmist, raamatust, koomiksist vm)?

Mul ei ole neid, olen alati eelistanud päris inimesi.

Keda imetled n-ö päriselus?

Inimesi, kel on tugev isiklik arvamus, kes on julged ja tegutsevad selle nimel, et oma unistused ellu viia.

Kui saaksid üks päev elada kellegi teise elu, siis kes see võiks olla?

Ma ei sooviks elada kellegi teise elu.

Sinu lemmiktsitaat?

Remember that sometimes not getting what you want is a wonderful stroke of luck.” Dalai Lama.

Mida sa kõige rohkem kardad?

Sõda ja kehva tervist loodusele.

Mis on su suurim ekstravagantsus?

Mul on õnn kanda igapäevaselt oma disaini, see ongi luksus ja mu suurim ekstravagantsus.

Sinu lemmiklinn?

Kodulinn. Suvel Neeruti, talvel Tartu. Tartu laseb inimesel hingata ja olla, ta ei dikteeri, küsi ega sunni.

Sinu ettekujutus ideaalsest päevast?

Proovin elada iga päeva nii, et see oleks ideaalne. Iga päev on kingitus ja kogemus.

Kas ilu päästab maailma?


Ilu äratab tähelepanu ja kiindumust, kohati toob ilu endaga kaasa isegi kahju. Kui maailmas ei oleks ilu, ei oleks ka inetust, ilu ja inetus käivad ikka koos. Kui me ei mõtestaks ilu nii radikaalselt, oleks meie vahel ehk rohkem kokkukuuluvust. Ilmselgelt ei ole see aga võimalik ja ilul on inimkonnas olnud teine eesmärk. Ilu on pannud meid looma, ja arvan, et ka elama. 


Hõbenõela auhind antakse välja Tallinn Fashion Weeki ajal Telliskivi loomelinnakus 21. oktoobril toimuva Kuldnõela gaala raames.

Artikkel ilmus ajakirja Mood mainumbris.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena