Võlusõna outlet

Üldjuhul jätan sellised kiirmoemekad nagu Forever 21, Aeropostale ja The Gap kõrvale ning hinnaspektrumi teist otsa, luksusbrändide väljapanekuid Bergdorf Goodmanis käin uudistamas inspiratsiooni ja atmosfääri nimel. Minu parimad moeleiud pärinevad T. J. Maxxist, Century 21st ja Woodbury Commonist. Kõik need kohad müüvad disainerkaubamärke, sageli vähemalt poole odavamalt. Tegu ei ole võltsingute, vaid sample’ite ja paari hooaja taguste kollektsioonidega. Need kaubanduskeskused toimivad outleti põhimõttel, kuid outlet’i nime kannab neist ametlikult ainult Woodbury Common, mis on osa suuremast ketist Premium Outlets.

Woodbury Common ei asu New Yorgi linnas, kuid Manhattanilt saab sinna bussiga. Lähedal pole peale poodide, söögikohtade, kiirtee ja parkimisplatsi midagi muud. Butiigid laiuvad looklevate rivide labürindina, kust igaüks leiab enda jaoks midagi. Kord on paremat kätt Guess ja Tommy Hilfiger, kust nii mõnigi paar 30dollarisi teksapükse on lõpetanud minu ostukotis; kord Nike ja Puma, kus ka meestes peituv šopahoolik välja ilmub; ning kord jällegi Oscar De La Renta, YSL, Burberry ja paljud teised luksuskaubamärgid.

Brändide endanimelised outlet’id on allahinnatud kauba esimene peatus, kui vanad kollektsioonid hooajaliste allahindluste järel veel müümata jäävad ja uued tavapoodides peale tulevad. Tüüpiline allahindlus sildil olevast hinnast on 20–40 protsenti. See ei pruugi tunduda just kõige ahvatlevama pakkumisena, kuid Premium Outlet’ide valik on üldjuhul suurem ja värskem ning sisekujundus sama šikk kui Manhattanil asuvates sõsarpoodides. Näiteks DKNYs on võimalik osta käekott peaaegu poole odavamalt siis, kui täpselt sama eksemplar Tallinna kesklinnas veel aasta aega poeriiulis täishinnaga tolmu kogub. Kui outlet’is on allahindlus juba 50–60%, siis see tähendab, et nende asjade aeg müügisaalis on peagi ümber ning need liiguvad edasi sellistesse poodidesse nagu T. J. Maxx, Marshalls, Century 21 ja Ross.

Kaootiline valik

Kõik eelmainitud ketid on sisuliselt samad. Pakutavad brändid asuvad poodides enamasti läbisegi ning riided ja aksessuaarid on sorditud tüübi ja suuruse järgi, näiteks püksid, seelikud, kleidid, XSist XXLini. Poodides olev valik on täiesti kaootiline. Võib juhtuda, et värskelt saabunud kleite on igas poes terve suurusterivi, aga võib olla ka nii, et leiad aastaid märkamatuks jäänud pärli, mida pole üheski teises poes tuhande kilomeetri ulatuses. Selliseid kaubamaju leiab suvalistest, kiirtee külje all olevatest väikelinnadest, aga ka Manhattanist ja Brooklynist.

Keskustes asuvate poodide eeliseks on suurem valik eksklusiivseid rõivaesemeid off the runway (otse poodiumilt), väikelinnades on aga suurem tõenäosus leida klassikalised mustad Michael Korsi püksid 29,99 dollari eest või Laura Ashley sussid hinnaga 7,99.

Lemmik-šopingusihtpunktid

Minu lemmikkohad New Yorgi kesklinnas šoppamiseks on 8th Avenue’l asuv T. J. Maxx ja umbes üheminutilise jalutuskäigu kaugusel Central Parki suunas asuv Lincoln Square’i Century 21 Department Store. Viimase legendaarseim ja suurim kauplus asub Manhattani tipus, World Trade Centeri vahetus läheduses. Ostlejad on agressiivsemad, järjekorrad nii riietusruumidesse kui ka kassadesse üüratud ning müüjad kurikuulsalt ükskõiksed ja aeglased. Aastaid tagasi selles kuumas, pimedas ja kärarikkas kaoses õnnestus mul leida Vivienne Westwoodi puuvillane korsett umbes 80 dollari eest. Vaieldamatult on see sihikindla fashionista jaoks aarete laegas, kuid varuda tuleb kannatust.

Nende jaoks, kes eelistavad tsiviilsemates tingimustes end stangede vahele unustada, soovitan kindlasti Lincoln Square’i. See on uuem, rahulikum ja vähem tuntud, seega tõenäosus Lanvin’ kokteilikleidi pärast kisklema minna on ka palju väiksem.

Kui Century 21 kaubamajad asuvad New Yorgis ja selle vahetus läheduses, siis T. J. Maxx on palju suurem ettevõte, mis on paljudele Euroopas ja Suurbritannias tuttav T. K. Maxxi nime all. Nagu ka nende konkurentidel, on T. J. Maxxi põhilised tõmbenumbrid sellised USA üldtuntud disainerbrändid nagu Calvin Klein, DKNY, Ralph Lauren ja Michael Kors.

Sisenedes T. J. Maxxi, ei ole eriti mõtet soovida osta midagi väga konkreetset. Silme ees avanev virvarr on üüratu ning valik muutub iga päev. Näiteks tahtsin juba kolm aastat tagasi üle kõige endale uut klassikalist trentškotti, aga mida polnud, seda polnud. Kaks nädalat tagasi leidsin just sellise, kaamelitooni DNKY trentši T. J. Maxxist vaid 59,99 dollari eest! Avastasin siis, et alla 110 dollari maksvatele riietele ja jalanõudele ei lisandu New Yorgis ka makse, mis muude ostude puhul tasub enne kassasse minekut ise juurde arvutada (protsent sõltub osariigist ja toote tüübist, aga umbes kümme protsenti võib alati juurde mõelda, et pärast pettumust vältida).

Olga Rattik. Foto: erakogu

Moetüdruku „suveniirid”

Mood eksisteerib tsüklitena ning kunagi seisma jäänud kaup on mõne hooaja pärast jälle kuum. Seekord sattusin New Yorki just sealse moenädala ajal. Panin endale suveniirina T. J. Maxxist kokku 2016. aasta kevadsuvistest trendidest inspireeritud, juba praegusesse sügisesse sobiva komplekti. Alexander Wangi ja BCBG Max Azria show’dest silma jäänud hõredate kudumite näitel leidsin endale Michael Korsi oliivitooni kampsuni (originaalhinnaga 110 dollarit, ostetud clearance- ehk tühjendusmüügi sildi all 29,99 dollari eest) ja narmastega seeliku, mis on ehk NY moenädala suurim trend (seda näitasid nii Christian Siriano, Ralph Lauren, Tory Burch, Edun kui ka Givenchy), leidsin boheemlaslikult brändilt Free People (originaalhind 128 dollarit, ostetud 49,99 eest).

Alexander Wang. Foto: Scanpix

Moenädal alles kestis, kuid lemmiktrendid olid mul juba Central Parkis jalutades seljas. Võhivõõrad ütlesid möödaminnes sõbralikult „Love your skirt!”, mis tõstis tuju ja aitas leppida sellest maagilisest linnast taas lahkumisega. New York ei ole asjata iga moegurmaani unistuste linn. See on täis elu ja inspiratsiooni ning jälgides soodsaid lennupakkumisi ja nutikalt šopates võib koju tulla maailmakodanikutunde ja kohvritäie moesuveniiridega.

Olga Rattik. Foto: erakogu