Mõnusa õuesoleku eelduseks on targalt valitud talveriided: mida kanda ja kuidas valida?
Pole olemas halba ilma – on vaid vale riietus! Sellele kulunud väljendile saab iga kord talvel õue minnes kinnitust. Läksime spordipoodi ja uurisime O'Neilli brändijuht Janno Viilupilt ja sama brändi Rocca al Mare kaupluse juhataja Tiina Tsimbrotilt , millised talveriided on mõnusa õuesoleku (loe: mugava suusapuhkuse ja pika vastlasõidu) eelduseks.
Põhimõte, millest alati lähtuda
Teatavasti on talviseid tegevusi õues palju – võib lumesõda pidada, suusatada-kelgutada, lumelaua või -tuubiga sõita või lihtsalt jalutada. Õige riietuse valik peakski sõltuma sellest, mida õue tegema minnakse, lisaks tuleb kindlasti jälgida õhutemperatuuri. “Eeldusel, et vaba aega veedetakse õues aktiivselt, peaks lähtuma kihilise riietumise põhimõttest – kui on külmem, saad jope alla panna fliisi ja kui on hakkab palav, saab selle ära võtta,” alustab Janno.
Esimene kiht riideid peaks moodustama aga võimalikult kvaliteetsest ja mugavast soojast pesust. “Kui liigume, siis hakkab keha paratamatult higistama ja higi transportimisega saabki just pesu tegeleda. Õige pesu garanteerib hea ja kuiva enesetunde.” Pesupluusi peale saab panna samuti hästi niiskust juhtiva fliisi. Viimane ja pealmine kiht peaks olema hästi tuult- ja vettpidav, kergesti hooldatav ning võimaldama mugavalt liikuda. “Lumi on kevade poole märjem, mis tähendab, et näiteks kukkudes on rõiva vastas kohe vesi. Mäest alla sõites on aga alati tuuline – sellest tuleb ka vajadus tuulekindluse järele.”
“Erinevaid kihte saab omavahel ka kombineerida ja erinevatel brändidel on näiteks erineva paksusega sooja pesu, fliise ja jopesid. Inimesed tunnevad oma vajadusi kõige paremini, seega julgustan spordipoodi tulles klienditeenindajalt nõu küsima – koos leitakse kindlasti head lahendused,” soovitab Tiina.
Kihilise riietumise põhimõtet peaks jälgima ka lapsi riietades, soovitab Janno. “Lapsed on õues eriti aktiivsed ja on oluline, et neid oleks lihtne maha jahutada, mida kihiline rõivastus ka lubab – niiskus liigub seest väljapoole. Keegi ei taha, et laps end higiseks rahmeldab, seejärel külma saab ja haigeks jääb.”
Inimesed ise loovad trende
Kas talviste vabaajarõivaste puhul saab rääkida ka kindlatest moetrendidest? “Vabaajamoodi loovad inimesed ise,” on Janno kindel. Siiski saab välja tuua mõned trendisuunad.
Kuigi esemete täpsemad lõiked sõltuvad juba kitsamalt harrastavast alast, ütleb brändijuht, et näiteks suusariiete puhul on suuremate ja lohvakamate jopede-pükste trend kadunud. “Materjalid ja õmblused on väga venivad, mis võimaldab lõikeid ka rohkem kehasse töödelda.” Ühe olulise trendiesemena toob ta välja teksastiilis suusapüksid, mis näevad välja nagu denimpüksid, kuid on tegelikult loodud mugavaks sportimiseks.
Tiina kinnitab, et eestlased armastavad mäel värvilist riietust. “Selged ja kirkad toonid on meie inimeste suurteks lemmikuteks. Neil on aga ka praktiline väärtus – kui oled kelgu- või suusamäel erksat värvi riietes, siis oled teistele oluliselt rohkem nähtaval kui pelgalt halli, valget või musta kandes.”
Nii Janno kui Tiina ennustavad peatset populaarsust ka hübriidtoodetele, milles põimuvad universaalne kantavus ja tehnilised, spordirõivastele iseloomulikud funktsioonid. “Need on tooted, mis sobivad nii tänavale kui mäele. Näiteks jope, mis võib välja näha nagu tavaline parka, on tegelikult tehniline – vettpidav, lumetõkete ja jahutuslukkudega. Sama ka fliiside puhul – all on tehniline fliis, pealmine kiht võib olla kootud puuvillast või villast ja näha välja nagu viisakas kampsun.”
Olulised aksessuaarid
Moodsast värvilisest riietusest on vähe abi, kui esimese kukkumisega on kindad läbimärjad või pärast mõnesaja meetri läbimist jalad külmetavad. Just aksessuaarid määravad tihti meie talvepäeva õnnestumise. Kõige soojemad mütsid on Janno sõnul sellised, mis on kombineeritud fliisist ja villast. “Paljudele ei pruugi fliis vastu keha meeldida, kuid see on hästi kiiresti kuivav ja annab mütsile tuulekindluse. Tavaline ühekordne villane müts ei hoia kuidagi tuult kinni.” Õigeid kindaid peab ta samuti üliolulisteks – parimad on tehnilised kindad, milles ei hakka käed higistama.
Sallide osas soovitab Tiina valida puhve, rõngassalle, mis on mõnusalt kaela ümber ega lähe jope all sassi.
Õue minnes ei tasu alahinnata ka õigeid jalanõusid ja sokke. “Kui panna tehnilise jalanõu sisse tavaline puuvillane sokk, hakkab jalg paratamatult higistama ja hiljem ka külmetama. Õigel sokil on sooja pesu funktsioon,” rõhutab Tiina. Ta murrab ka müüdi, et talvine vabaajajalts peaks olema midagi robustset ja meenutama tingimata matkasaabast. “Kuigi noored tahavad tennistega ka talvel käia, siis leidub ka kihvte talvejalatseid.”
Jalanõude puhul tasub talvel samuti mõnd olulist nüanssi silmas pidada. “Jalutamiseks sobib kõige paremini õhema voodriga ilmastikukindel saabas, mida oleks lihtne hooldada ja millega ei hakkaks külm. Kindlasti peavad jalanõud olema veekindlad ja on mitmeid variante – kas täiesti veekindlad, millega võib ka vee sees kõndida või vetthülgavad, mis peavad vastu ka pikemad jalutuskäigud sulailmaga,” selgitab Janno. Tähtis on ka jalatsite tald – paljude brändide valikus leidub jääkindla tallaga saapaid ja tald võiks olla pigem paks kui õhuke.
Allikas: Laupäevaleht LP
