Vaata, kuidas on tervisliku keha standardid aja jooksul muutunud
Mida tähendab tänapäeval “tervislik keha”? Arvamus või kuvand sellest võib põhineda sinu enda kehal või hoopis ühiskonna poolt loodud normil, milline peaks üks tervislik inimene välja nägema. Veebiväljaanne The List reastas omadused, mida on tervisliku kehakuvandiga läbi ajaloo seostatud.
Ühiskonna arvamus tervislikkusest on aja jooksul muutunud. Selle sõnaga on seostatud liivakellafiguuri, siis jälle kõhnust ja tugevust ning ka seda, milline on inimese menüü. Üks on kindel – “tervislikkuse” tähendus muutub vastavalt eeskujudele ja trendidele.
Terved hambad
Hiljutised väljakaevamised Pompei linnas näitasid, et muistsetel roomlastel olid väga heas korras hambad – tänu peaaegu suhkruvabale toitumisharjumusele. Ekspertide sõnul ei olnud muistses Roomas mingit kindlat menüüd. Küll aga söödi peamiselt Vahemere dieedi järgi ehk värskeid puu- ja juurvilju, kala, kikerherneid, läätsesid, teravilju, oliive, oliiviõli ja joodi punast veini. Vaesemates linnaosades elanud rahvas sõi rohkem sealiha. On märkimisväärne, et suuremad probleemid hammastega puudusid, olgugi, et ei tuntud hambaharju ega tänapäevaseid hügieenitarbeid.
Tugev keha
Keskajal olid tervislikud inimesed kasvult lühemad kui tänapäeval. Samuti olid nende hambad korras, sest nad vältisid sarnaselt roomlastele suhkrut. Küll aga vastutasid peamiselt naised kõikide majapidamistööde eest ja tegid koos meestega põllutöid. Seetõttu olid nad tugevad ja lihaselised.
Hea rüht
18. sajandil hakati Inglismaal seniseid hügieeniharjumusi muutma, millega kaasnes ka keha parem hoiak. Näiteks hakkasid preilid ja daamid kandma suuremat hoolt oma küünte ja juuste eest.
“Tervislik” maa tähendab tervislikku keha
Victoria-aegsed naised hakkasid kandma korsetti, sest usuti, et see toob esile hea ja tervisliku figuuri ning hoiab siseorganid õigel kohal. Küll aga uskusid Ameerikasse elama asunud inimesed, et kes elab nii-öelda heal maal, siis sellel on ka terve keha.
Liivakellafiguur
20. sajandi tervisestandardid olid tihedalt seotud iluideaalidega, mistõttu peeti 20. sajandi alguses perfektseks liivakellafiguuri. Üha rohkem tähelepanu pöörati füüsilisele aktiivsusele ja sellisele tervislikule eluviisile, nagu me seda ka tänapäeval tunneme.
Priske keha
1929. aastal algas ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, kui oktoobrikuu lõpus Ameerika Ühendriikide aktsiaturg kokku kukkus. Sellest tulenevalt tabas paljusid inimesi vaesus ja muutusid ka iluideaalid – kõhnust ei peetud enam ilusaks, sest see tähistas vaesust. Näiteks jagati selleaegsetes reklaamides nõuandeid, kuidas näha pisut kogukam välja.
Kättesaamatu ilu
Ajakirja Medical Daily andmetel pugesid 1950. aastatel elanud USA naised kas või nahast välja, et saavutada iluideaal, mis oli tavalisele ameeriklannale kättesaamatu. Just sel ajal hakati pilte rohkelt töötlema ja reklaamidelt võis märgata pin-up-stiilis tüdrukuid. Samuti peeti ilusaks laitmatut näonahka, mis oli klaarimast klaar. Lisaks oli sellel ajal väga populaarne puu- ja juurviljade söömine ning nii koosneski paljude naiste menüü peamiselt neist.
Kalori- ja rasvavaene toitumine
1970. ja 1980. aastatel kogus seal üha enam populaarsust termin “kehakaaluindeks” ja tervisliku naise kaks harrastust olid aeroobika ja päevitamine. Nimelt peeti just 1980. aastatel tervislikuks päevitunud inimesi, kelle nahk oli pronksjat värvi. Samuti kuulusid inimeste menüüsse kalori- ja rasvavaesed toidud ning populaarseim aeroobikastaar oli Jane Fonda. Olid ajad.
Süsivesikutevaene dieet ja trenn
1990. ja 2000. aastatel muutusid eriti populaarseks süsivesikutevaesed dieedid nagu Atkinsi ja Lõunaranna dieet – eesmärgiks taas langetada kehakaalu ja näha tervislik välja. Nimelt arvati, et süsivesikud on miski, mida vaid ebatervislikult elavad inimesed söövad. Samuti soovitasid eksperdid teha iga päev vähemalt pool tundi mõõdukat trenni, et vähendada terviseprobleemide teket. Kuna suur osa inimesi võttis aga kaalus juurde, peeti kõhnasid inimesi nendeks, kes on oma figuuri saavutanud trenni ja dieedi teel.
"Puhas" söömine
Inimeste toitumisharjumused on taas muutunud ja on tekkinud arusaam, et võid olla priske ja tervislik ning kõhn ja ebatervislik. Tervislikkus ja toitumine käivad endiselt käsikäes ja nii-öelda puhtast toitumisest on saanud ülemaailmselt uus suurem toitumistrend. Selle järgi peaksid menüüsse kuuluma peamiselt värsked puu- ja juurviljad ning hoiduma peaks kõikidest eeltöödeldud toodetest. Populaarseid toitumissuundi on mitmeid – näiteks proovitakse paleodieeti või eemaldatakse menüüst kõik, mis sisaldab gluteeni (ilma otsese vajaduseta). Endiselt loetakse sissesöödud kilokalorite hulka ja jälgitakse toidukoguseid. Samuti peetakse trenni tervisliku keha üheks alustalaks.
Kuigi tervisetrendid muutuvad aja jooksul, on siiski kindel, et söömisharjumused, trenn ja inimese üldine heaolu on tugevalt seotud ajastu ja ühiskonna iluideaalidega. Tervislikkust aga teatavasti puhtalt välimuse järgi hinnata on ennatlik.
