8 märki, et stress teeb sind haigeks
Inimesed kannatavad stressi all üha enam – ja see mõjutab nii füüsilist kui vaimset tervist. Kui sul on mõni alljärgnevatest sümptomitest, võib stress ka sind haigeks teha.
1. Sa kannatad löövete all. Kui leiad kehalt järsku sügelevad punased laigud, võib süüdlaseks olla stress (mitte näiteks ootamatu allergia). Kui sinu keha kogeb suurel määral stressi (pikema või lühema perioodi vältel), nõrgeneb sinu immuunsüsteem ja keha hakkab haigustega võitlemiseks vabastama histamiini. Kui stress ei kao, tekib sul põhimõtteliselt allergiline reaktsioon – see ongi lööve. Nahk võib nõrgenenud immuunsüsteemi korral olla ärritunud ning reageerida ka asjadele, mille suhtes see enne tundlik ei olnud, näiteks seep, kuumus või külmus, ihupiimad või pesuvahendid. Räägi murest oma perearstile ja tegele teadlikult stressiallikate vähendamisega.
2. Sinu kaal kõigub. Stressi mõjul vabanev stressihormoon kortisool mõjutab rasva, valkude ja süsivesikute seedimist ning võib viia kaalutõusu või -languseni. Stressis olles on väga lihtne teha ka ebatervislikke valikuid nagu ülesöömine või ka vastupidi, toidust sootuks loobumine. Kaldud üle sööma? Krõbista pähkleid – need on kiduaine-, magneesiumi- ja valgurikkad!
3. Sul on tihti peavalu. Kui sa pole kunagi peavalude all kannatanud, kuid viimasel ajal on need. Kannatad migreenide all? Stress võib ka migreeni esile kutsuda või neid hullemaks muuta. Stressi tõttu võivad ka lihased pingesse minna, mis võib omakorda peavalu põhjustada. Pea valutab? Selle asemel, et valuvaigisti järele haarata, proovi meelekohtadele lavendli- või piparmündiõli masseerida. Võib-olla ei olegi valuvaigistit vaja?
4. Sinu kõht on korrast ära. Stress võib seedetrakti toimimist mõjutada mitmel moel, näiteks võib see panna keha tootma rohkem maomahla, tekitades kõrvetisi. Lisaks on väga levinud stressi kaasnähud puhitused. Seega, ära unusta kiires ja murerikkas graafikus ennast – söö regulaarselt ja tervislikult, joo vett ning liigu iga päev piisavalt. Kulunud tõsi, mis meil alatihti meelest ära läheb, kas pole?
5. Sul on kogu aeg külm. Stress rikub immuunsüsteemi tasakaalu, mistõttu jääd kergemini haigeks ja sul on ka raskem pisikute vastu võidelda. Soovid tõestust? Teadlased Carnegie Melloni ülikoolis Pittsburgh’is nakatasid vabatahtlikke külmetushaigust põhjustava viirusega – need, kes olid uurimuses märkinud, et kannatavad stressi all, jäid kaks korda tõenäolisemalt haigeks.
Ühe teise uurimuse kohaselt võivad tsinki sisaldavad toidulisandid külmetushaiguste kulgu lühendada umbes päeva võrra, kui neid võtta 24 tunni jooksul alates esimestest haigusnähtudest. Ka meditatsioon, korrapärane treening ja korralik uni võivad stressi vähendada ning sinu immuunsüsteemi tugevdada.
6. Sul on akne… jälle! Sa arvasid, et vistrikud on ammu seljataha jäänud õudusunenägu, kuid ometi ilmutavad need sulle end ikka ja jälle? Stressis olles vabastab meie keha hormoone nagu kortisool, mis paneb nahanäärmed rohkem rasu tootma. See üleliigne rasu koguneb karvanääpsudesse ja tekitab koos mustuse ning surnud naharakkudega vistrikke. Kasuta antibakteriaalse toimega nahahooldusvahendeid ja püüa stressi põhjustajatega tegeleda – vaid nii saad seda vähendada.
7. Su mõtlemine on katkendlik. Stress võib teha sind ka vaimselt haigeks. Liigne stressihormoon kortisool muudab keskendumise raskemaks, põhjustab mäluprobleeme ja ka ärevust või depressiooni. Proovi lõõgastuda, kuni suudad jälle keskenduda. Võid proovida silmade sulgemist ja aeglaselt sisse-välja hingata, keskendudes ainult oma hingamisele.
8. Su juuksed langevad välja. Mõne juuksekarva väljalangemine iga päev on täiesti normaalne, kuid stress võib su juustele sõna otseses mõttes hävitavalt mõjuda. Suur stress sunnib hulga juuksenääpse nii-öelda puhkefaasi minema, misjärel kukuvad need juuksed mõned kuud hiljem välja. Stress võib panna ka su keha immuunsüsteemi juuksenääpse ründama, mistõttu kaotadki palju juukseid. Kuid ole kannatlik, kui stressitase jälle harilikuks muutub, hakkavad juuksed uuesti kasvama.
Allikas: RD
