Parfüümid, mis lõhnavad nagu magustoit: sissejuhatus põnevasse gurmeeparfüümide maailma
Gurmeeparfüümid, originaalis gourmand perfumes, on parfüümid, mis lõhnavad nagu magustoit. Sõna gourmand on mõistagi pärit prantuse keelest ja tähistab kedagi, kes väga armastab hästi süüa ja juua. Tegelikult on gourmet ja gourmand kaks erinevat mõistet, kuna gourmet viitab kvaliteetsele ja/või eksootilist päritolu toidule; eesti keeles on seda liiki parfüüme seni niisiis nimetatud natuke valesti, aga siinkohal pole minu töö mitte keelerevolutsiooni läbi viia – mõlemad mõisted on sarnased, gurmaan lihtsalt väheke ahnem, ja sobivad ideaalselt seda liiki lõhnaõlisid kirjeldama.
Nootide nimekirjast leiame tihti hõrgutisi nagu šokolaad, mesi, karamell, konjak, suhkruvatt ja vanill, mis tipu- ja südamenootides sageli segunevad patšuli, lillede ja muskusega. Algselt olid gurmeeparfüümid osa idamaisest lõhnaperest ja paljud parfüümid langevadki mõlemasse kategooriasse, olles "idamaised gurmeelõhnad" või isegi "idamaised vanillilõhnad". Viimasesse kategooriasse kuulub klassikaline Guerlaini "Shalimar", mis oma ajastule (kahekümnendad) uudse vanillidoosiga tõeliselt revolutsiooniliselt mõjus ja mida tinglikult ehk esimeseks gurmeepafrüümiks võib pidada; esimese kaasaegse gurmeeparfüümi leiutamise au aga kuulub vaieldamatult Thierry Mugler'le ja tema kurikuulsale "Angelile".
Eesrindlikud inglid
Aastal 1992 segasid "ninad" Olivier Cresp ja Yves de Chirin kokku kemikaali nimega etüülmaltool (lõhnab kui suhkruvatt) ja megakoguse kamprihõngulist patšulit, tilgutasid hulka natuke puuvilju ja lilli, ja legend sündiski. "Angel" on sestpeale olnud müügiedetabelite esikümnes, sama palju armastatud kui vihatud. Tol hetkel valitsesid turgu puhtad, karged, mere- ja metsahõngulised lõhnad nagu "CK One" ja "L'Eau d'Issey"; eesti lugeja ehk mäletab viimasest inspireeritud Yves Rocher' "Ming Shud"... "Angel" mõjus uudse ja põnevana, võrgutavana, aga ka hubase ja lausa kodusena. Kõik moemajad hakkasid välja laskma nn omaenda "Angeleid", püüdes osa saada uue žanri hullumeelsest müügiedust. Ühiseks nimetajaks on neil saanud termin fruitchuli (fruit+pachouli ehk erinevad puuvilja ja patšuli kombinatsioonid). Paljud neist on saanud äärmiselt populaarseteks ja igal aastal on müügiedetabelite esikümnes vähemalt kuus gurmeeparfüümi! Ka Mugler ise on tootnud hulgaliselt “flänkereid” mitmes eri kontsentratsioonis, viimati "Angel Muse" alles eelmisel aastal.
Magus elu = ilus elu
Parfüümihuviliste suhkrulembus pole sest peale kuhugi kadunud. Aina enam depressiooni ja masendusse vajuv ühiskond otsib uusi moodusi, kuidas end lohutada ja rõõmustada. Toit, eriti aga maiustused, on tuntud halva tuju leevendajad. Juba lapsest peale oleme harjunud saama kommi, kui oleme kurvad või lausa nutused. Šokolaad tõstab nimelt ajus serotoniini taset, mis on vastutav heaolutunde eest. Uuema teooria kohaselt ei maitse magus magusalt mitte maitsenäsade töö tõttu meie keelel, vaid hoopis tänu meie ninale. Süües vanillijäätist, samal ajal rosmariinioksa nina all hoides, tundub meile, et sööme hoopis rosmariinijäätist, samas kui nina kinni hoides Jelly Beanse (kõigemaitselisi kummikomme) süües kõik ühtviisi magusad tunduvad. Lõhnaretseptorid vastutavad selle eest, kas toit maitseb ja kuidas. Pole ime, et parfüümitootjad on selle enda kasuks tööle pannud. Rahvusvahelise parfüümientsüklopeedia toimetaja Elena Vosnaki arvab, et magusad lõhnad on võrdväärsed pitsaga, mis on televiisori ees (koos poole liitri jäätise ja dieetkoolaga) alla kugistatud pärast seda, kui oleme elult löögi saanud või lihtsalt masenduses. Just siis, kui võinuks oodata kerget suhkruküllastumust, juhtus uus parfüümiime: nimelt aastal 2012, kolmkümmend aastat pärast "Angelit", tõi Lancome välja "La Vie Est Belle'i", tõlkes "elu on ilus". Mustsõstra, iirise, pralinee, patšuli ja vanilli järele lõhnav gurmeepomm kuulutab, et oleme ise oma õnne sepad ja et rõõm peitub väikestes asjades – ehk siis antud juhul suhkruse lõhna kandmises. Ilmselt on nad millelegi jälile saanud, kuna see parfüüm on nii populaarne, et igaüks ja igaühe vanaemagi kasutab seda, east hoolimata. Isegi pirtsakad pariislannad jumaldavad seda lõhna!
Pidu võib alata
Siin peitubki gurmeeparfüümide edu võti: nad mõjuvad ajatult, eatult ja hubaselt, olles võrreldavad tassist kakaost või koogitükist saadava naudinguga. Vaid vähesed suudavad vastu panna. Lõhnanoodid on nii isuäratavad, et tekib tahtmine need sõna otseses mõttes nahka pista või kandja pealt ära limpsida. Gurmeeparfüümid on tavaliselt väga kauakestvad ja võimsa projektsiooniga, luues kandja ümber peaaegu nähtava lõhnapilve – omaenda hõrgu mulli, millesse sulada, kui väljas on külm ja vihmane või pakane paugub. Gurmeeparfüümid sobivad talviseks perioodiks ka seetõttu, et seostuvad külluse ja rõõmuga: taaskord, toidu küllus, eriti magusa küllus, seostub tihti pidude hooajaga, kus lauad on lookas koogi ja kommide all, pere ja sõbrad istuvad koos tule ääres, küünlad valgustavad pimedat ööd... Vähemalt minu silme ette kerkib selline pilt ja tõepoolest on ilmatu mõnus torgata nina magusalt lõhnava sooja salli sisse!
Detsember on eriti hea aeg gurmeeriiul üle vaadata ka juhul, kui muidu magusad lõhnad eriti ei tõmba. Jõulupidude ajal võib ju ometi midagi uut katsetada! Muide, valik on selles žanris nii lai, et leidub parfüüme igale maitsele. Mõnikord on gurmeenoodid tagaplaanil või sulanduvad nii hästi lillebuketti, et vahel ei saa arugi, kus siis see kohv või šokolaad veel istub. Siinkohal toon ära väikese nimekirja erinevatest gurmeelõhnadest, mida tasuks kindlasti proovida või isegi kingipaki sisse libistada.