Miks muudab madala süsivesikusisaldusega toitumiskava väsinuks ja haigeks?

Üha enam tuntust kogunud ketogeeniline dieet tähendab väga madalat süsivesikute tarbimist, samuti vähese või piisava valkude tarbimise ja väga suure rasvasisaldusega toitumislaadi. Selline toitumislaad pole aga sugugi tervislik, sest muudab inimese väsinuks ja soodustab haigeks jäämist.

Dieedi põhimõte tugineb sellel, et keha on sunnitud põletama rasvu, mitte süsivesikuid. Tegelikult vajab aga inimese aju glükoosi ja seda saadakse süsivesikutest. Nende puudumisel tekivad toimuvad maksas protsessid, kus rasv muutub rasvhapeteks ja ketoonkehadeks.

Ketoonkehad liiguvad ajju ja südame piirkond. Seal toimivad need glükoosi asemel energiaallikana. Nii tekib olukord, kus energia saamiseks lagundatakse ketoone.

Sümptomid

Tegemist on aga dieediga, mis on äärmiselt piirav ja seetõttu pole see jätkusuutlik. Ketogeeniline dieet võib põhjustada toitainete puudust, kõrget kolesterooli ja ketoatsidosiini ehk happesisalduse tõusu veres, sest organism lõhustab suhkru asemel rasvu. Kuid enne, kui esinema hakkavad pikaajalised tervisehädad, tunneb inimene ka kiiresti tekkivaid sümptomeid.

Sellisteks sümptomiteks on näiteks peavalu, väsimus, uimasus, iiveldus, ärritus. Võivad esineda ka krambid jalgades, kõhukinnisuses, südamepuperdamine, füüsilise aktiivsuse vähenemine ja halb hingeõhk. Harva võivad esineda ka sümptomid nagu luuvalu, probleem sapikividega, juuste väljalangemine ja lööve.

Lisaks avaldati hiljuti teadusajakirjas Journal of Sports Medicine and Physical Fitness uurimus, mis tõestab, et ketogeeniline dieet vähendab ka sportlaste füüsilist võimekust. Kui sportlased olid neli päeva ketogeenilist dieeti pidanud, siis nende võimekus teha lühikese aja jooksul intensiivset treeningut oli oluliselt halvem. Lisaks tundsid sportlased end katse käigus väga halvasti. Eksperiment ei kestnud kaua ja seetõttu pole ka täpselt teada, kas nende enesetunne oleks paranenud.

Ketogeenilist dieeti pooldavate inimeste sõnul on sellised sümptomid vaid ajutised ja nende vastu leidub erinevaid abinõusid. Samas räägitakse, et ketogeeniline dieet vähendab krambihoogude sagedust ligi 50% võrra ja sellest on kasu saanud epilepsiat põdevad lapsed.

Mida teha enesetunde parandamiseks, kui pead ketogeenilist dieeti?

Joo piisavalt vett, maga korralikult, leia erinevaid viise stressi kontrolli all hoidmiseks. Mõned soovitavad tarbida ka elektrolüüte ja kondipuljongit, sest see varustab keha mõnede ainetega, millest see dieedi tõttu ilma jääb. Kondipuljong on kasulik, sest see sisaldab naatriumit ja teisi mineraale.

Kindlasti on oluline järgida üldiselt tervislikku elustiili ehk siis keha mitte üleliia kurnata. Spetsialistide sõnul on aga kõige parem ketogeenilisest dieedist üldse hoiduda, sest misiganes enesetunnet parandavad meetmed on sama head nagu haava plaasterdamine.

Erinevad uurimused süsivesikuvaesetest dieetidest on tõestanud, et ketogeeniline dieet aitab küll kiiresti kaalu langetada, kuid üldjoontes pole see efektiivsem kui teised dieedid. Lõppude lõpuks loeb päeva jooksul tarbitud kalorite kogus.

Mida teha?

Kaalu saab edukalt kaotada ka vähendades süsivesikute tarbimist. Ketoosi saavutamiseks on vaja süsivesikute tarbimisest sootuks loobuda. Kuna see pole tervislik, siis on mõistlik loobuda ebatervislikest süsivesikutest ja eelistada kehale kasulikke süsivesikuid.

Oluline see, et tarbiksid süsivesikuid, mis on kiudaineterikkad nagu täisteratooted ning puu- ja juurviljad. Kui tarbid süsivesikuid, siis sinna juurde on mõistlik tarbida ka rasva ja proteiini. Nii ei toimu veresuhkruga suuri muutuseid ja seetõttu ei teki ka näksimisisu.

Allikas: health.com