Tervete hammaste nimel
Paljud täiskasvanud ihkavad endale terveid hambaid. Paraku ei saa muuta olematuks aega, mil hammaste eest ei hoolitsetud piisavalt. Seda enam tahavad vanemad, et nende lapsed võiksid uhkustada säravvalge naeratusega.
Küllap kõlab pea igas lastega peres üks ja sama õhtune hüüatus: "Hambaid pesema ja magama!" Kui unine rüblik käibki pika veenmise peale vannitoast läbi, ei pruugi tema hambad olla piisavalt puhtad. Lapse tervete hammaste nimel tuleb vaeva näha eelkõige vanematel. Sotsiaalministeeriumi hambahaiguste nõuniku Silvia Russaku sõnul võiksid emad-isad vaadata sagedamini oma järglaste suhu. Ja juba alates esimesest eluaastast peaks hakkama pisipõnni hambaid puhastama. Nõnda harjub laps sellega, et tema suus midagi tehakse.
Hambaaukudevaba tuleviku nimel tasub innustada last pesema. Ent kui tema on oma tööga hakkama saanud, tuleks vanemal alla viiese põngerja suu uuesti üle käia. Sest lapsed tõmbavad küll harjaga üle kaks esimest hammast, kuid jätavad puutumata tagumised. Just sinna, piimahammaste rea lõppu tuleb esimene jäävhammas, mida peaks hoolega hoidma. Selle hambaga mäluvad lapsed alguses vähem ja nõnda tekib sinna kõige rohkem auke. Kui ei usu, vaadake oma suhu. Jah, just need tagapool olevad keskmised, suurte parandusjälgedega hambad on need, mida kunagi ei viitsitud puhastada. Selle asemel hoidis nii mõnigi põngerjas näppu vee all, et jätta muljet hoolsast pesemisest.
Laupäev magusasöömiseks
Lastehambapasta peaks appi võtma alles kolmandast eluaastast. Seni tuleks hambaid puhastada ainult pehme harja või märja vatitükiga. Kui laps kasutab täiskasvanutele mõeldud pastat, võib ta saada liiga palju fluori, sest neelab osa pastast alla. Kuna ka joogivees leidub fluori, võib areneda fluoroos. See haigus muudab hambad valgelaiguliseks, triibuliseks ning halvimal juhul võib hambaemail mureneda. Eestis sisaldab rohkesti fluori Pärnu, Tartu Ülejõe piirkonna ning Jõgevamaa Siimusti joogivesi.
Teisalt pole ka liiga vähe fluori hea. Siis muutuvad hambad pehmeks ning hambapind ei kaitse kaariese eest. Seepärast tuleb juba piimahambaid käia arsti juures näitamas, et ennetada tulevasi hädasid. "Kui piimahamba kude on pehme ja koe struktuur häiritud, võib oletada, et ka jäävhambad tulevad nõrgemad," selgitab Silvia Russak. Vajaduse korral määrab arst lapsele fluoritablette.
Hambaarstile võiks esimest korda minna ühe-kaheaastasena. Varajane arstikülastus aitab muu hulgas vältida valehambumust. Kui laps imeb näiteks pöialt või tekinurka, näeb arst seda lõualuude paigutusest ning siis saab koos mõelda, mida ette võtta. Kui aga valehambumust õigel ajal ei märgata, lisandub sellele peatselt teisigi hädasid. Kuna lõualuude areng pole sel juhul tavapärane, ei puutu hambapinnad süües kokku, toit jääb hammaste külge ning soodustab kaariest.
Lisaks toidule on hammastele ohtlikud ka lutsukommid ja sage magusate vedelike joomine. Hambaarst Kristine Schmidt ütleb, et lutipudelikaaries on üks hullemaid olukordi lapse suus. Pideva happelise protsessi tulemusena võib hammaste pealmine pind kuni juurteni maha kooruda. "Hambad on siis pehmed, pruunid ja koledad; ükskõik, mis instrumendiga katsuda, tulevad hambad tükkidena lahti."
Helsingi ülikoolis hambaravi õppinud Schmidt soovitab Soome arstide eeskujul muuta laste magusasöömisharjumusi. Selmet anda magusat iga eine järel, võiks teha ühe magusasöömise päeva nädalas. Selleks sobib hästi näiteks laupäev, mil võiks anda lastele magusat nii palju, kui on isu. Niisuguse päevaga saab laps magusavajaduse rahuldatud ega tahagi enam muul ajal näksida.
Igale lapsele hambapass
Sotsiaalministeeriumil on praegu käsil kõigi viie- kuni kuueaastaste Eesti laste hammaste läbivaatus. Lisaks hammaste kontrollimisele õpetatakse ka õiget pesemist. Vajadusel katavad läbivaatajad hambapinna fluorlakiga või asetavad sinna kaitsva kihi, et ohtlikule kohale ei tekiks hiljem auku.
Mullu sügisest hakkas sotsiaalministeerium esimese klassi lastele välja andma hambapasse. Tegelikult on hambapassid Russaku sõnul mõeldud esimesest eluaastast kuni 18aastaseks saamiseni. Sinna märgib hambaid kontrollinud arst, et ülevaatus on tehtud. Kui hammastega on mingeid probleeme, paneb arst ka selle kirja. Nii saab lapsevanem teada, et tema lapse hambad on läbi vaadatud ja ravitud. Hambaid kontrollitakse korrapäraselt, üks kuni kaks korda aastas.
Juba praegu on laste hammaste kontrollimine koolides kohustuslik. Kui seda aga pole tehtud koolis, tuleks minna oma arsti juurde või küsida maakonna tervishoiuosakonnast, millisele arstile on kool kinnistatud.
Kooli tulnud arsti ei maksa suhtuda halvustavalt. Nii mõnedki lapsed ütlevad, et käivad oma arsti juures ning läbivaatust ei vaja. Läbivaatus ei kohustagi ravima sama tohtri juures. Küll aga on hea, kui ka koolis vaatab arst hambad üle ja annab siis vajaduse korral vanema jaoks kaasa lehe teatega, et lapse hambad vajavad ravi. Siis saab vanem ise otsustada, kas saadab lapse sama arsti juurde või valib mõne teise.
Üldhariduskoolis ja kutsekooli päevases õppevormis käivatel lastel on hambaravi kuni 18aastaseks saamiseni tasuta. Vaid ortodontiline ravi on osaliselt tasuline, näiteks tuleb maksta breketite panemise eest.
Hambaarstid soovitavad:
* Beebi suu saab puhtaks, kui anda talle iga eine järel veidi keedetud vett.
* Väikelapse janujook on puhas vesi või suhkruta toormahl, mitte mee- või suhkruvesi ega ka muu suhkrut sisaldav mahl või gaseeritud jook.
* Kui laps jääb ööseks vanavanemate või teiste sugulaste juurde, jälgige, et tal oleks ka seal oma hambahari.
* Ärge laske lastel söögiaegade vahepeal näksida küpsiseid, kooke, rosinaid, lutsukomme ega juua limonaade.
* Ärge andke lapsele magusat iga eine järel, vaid tehke parem kord nädalas, näiteks laupäeval, magusasöömise päev.
* Kui vanavanemad tahavad lastele külla tulles midagi kaasa võtta, võiks külakostiks olla pigem puuviljad, pähklid, jäätis, raamat või mõni mänguasi.
