Veega võidu!
Veetreening on igavesti mõnus - nalja saab veetakistusega võideldes palju, koormust kintsudele ja muudele ihuliikmetele jagub kõvasti. Ja oh imet - järgmine päev ei peagi valusate lihaste pärast oigama.
Kui ametnikuametit pidav Ester (50) pärast tööpäeva ja sellele järgnenud vesispinningutundi õhtul kell kümme koju jõuab, nimetab tütar teda Duracelli jäneseks.
Nädala alguses, kui trenni pole, ütlevat tütar aga töölt tulevale emale: "Tigu on sinuga võrreldes ka sprinter." Kaks korda nädalas trennis käiv Ester puudub tunnist ainult siis, kui on tõesti mõjuv põhjus, näiteks haigus või komandeering. "No hea küll, sünnipäeval ka ei läinud ja jõulude ajal," lausub Ester ja hakkab naerma. Naise tuttavad teavad, millistel päevadel ta veeilmale pühendub, ning on leppinud sellega, et Estrit nende jaoks siis lihtsalt pole.
Müügisekretär Margit Gruuse (42) on proovinud peaaegu kõiki vesiaeroobikastiile: süvaveeaeroobikat, vesikickboxingut, -spinningut ja -steppaeroobikat, kuid on jäänud pidama tantsuliste tundide juurde. Aga kui kusagil mõni vesiaeroobikaüritus toimub, ei taha Margit seda vahele jätta. Kasulikku veetreeningust
Kellele? Vesiaeroobika sobib igaühele: igas vanuses naistele ja meestele, ülekaalulistele, rasedatele ning selja- ja liigesehaigusi põdevatele inimestele, sest vesi ei põruta ega koorma liigeseid. Samuti on veetreening hea õlavöötmevaevuste korral, kuna vesi lõõgastab ja toniseerib lihaseid, kaalujälgijatele trimmiva iseloomu tõttu ning kerge liikumispuudega inimestele traumajärgseks taastumiseks. Lisaks on vesi suurepärane närvide rahustaja.
Miks? Vees treenimisel on hulgaliselt plusse. Veetakistus, inerts- ja üleslükkejõud ning liikumisel tekkinud pöörised annavad lihastele hea koormuse ja seetõttu kulutab veetreening ka rohkem kaloreid kui samasugune töö kuival maal – spetsialistid on öelnud, et olenevalt kehakaalust kuni 450–700 kcal tunnis. Kuna vesi on tunduvalt suurema takistusega kui õhk, on koormus vees rohkem kui kaks korda suurem. Millise mahvi lihased saavad, sõltub ka sellest, kui sügaval vees oled. Üleni vees seistes jääb kehakaalust alles 3,5%, kui vesi ulatub õlgadeni, siis 6-7%, kui rinnuni, siis 15–30%, kui puusadeni, siis 50–80%. Seega kaalub 70kilone inimene vees vaevalt 3-4 kg.
Vali sobiv veestiil!
Vesispinning ehk hydroriding
Vesispinning pole muud kui rinnuni vees olles jalgrattaga väntamine, ainult vesirattal pole ümmargusi rattaid, vaid neli jalga, millega ta end tugevalt basseinipõhja külge haagib. Et jalad pedaalidelt maha ei libiseks, tõmmatakse jalga vesiaeroobikasussid või rannaplätud ning kinnitatakse jalad rihmadega pedaalide külge. Koormuse saab igaüks ise määrata, reguleerides väntamistugevust. Samas võib koormuseks jätta ka ainult veetakistuse. Veemaastik on väga mitmekesine! Vaheldumisi rühivad treeningulised raskest mäest üles, sprindivad ning võtavad viimast spurdist, sekka ka rahulikku maanteesõitu allatuult ja künklikku põlluteed. Eriti innukalt teevad trennis tööd reie- ja tuharalihased, kuid hea treener ei jäta käsi nukralt lenksule rippuma, vaid hoolitseb selle eest, et ka ülakeha saaks vees rammu näidata. Rohkem kui aasta vesispinningut harrastanud Estrit tabas esimeses trennis üllatus. "Uskumatu! Ise olen kaelani vees ja mööda nägu voolab higi," naerab naine. Varem oli Ester usinalt kodus rattatrenažööril sõitnud, kuid põlved hakkasid valu tegema ning ta pidi harjutamise pooleli jätma. Basseinis pedaale tallates ei tule aga meeldegi, et liigesed olemas. Ka seljavalud, mis varem hommikuti kummardudes tunda andsid, on kadunud. Tõsi, kui suvel treeningud ära jäid, hakkasid liigesed jälle veidi tõrkuma. Vesispinning on hästi turvaline spordiala, kinnitab vesiaeroobikatreener Margit Lipstuhl. Hirmu, et vees võib ratta seljast maha kukkuda, ei pea tundma, sest spinninguratas püsib kindlalt basseinipõranda küljes ka siis, kui sellel trikke teha. Ja neid juba maa peal järele ei tee, kui just suuremat sorti trikirattur pole. Katsu sa maa peal jalgratta tagumise ratta kohal istudes, ühe käega sadulast kinni hoides ja teisega lehvitades kiirust lisada. Ühe korra on Ester siiski rattalt pea ees vette lennanud. See juhtus treeningute alguses, kui ta kippus töömõtteid basseini kaasa võtma. Ühtäkki oli rütm käest ära ja naine karmauhti vees. "Sain aru, et mitut jumalat ei saa korraga teenida," lausub Ester, kes nüüdseks on õppinud end tunnis tööasjadest välja lülitama ega vahetaks seda trenni mitte millegi muu vastu. Sellist hea- ja rahulolutunnet ei asenda miski.
Süvaveeaeroobika
Enne süvaveeaeroobika tundi pannakse keha ümber spetsiaalne vöö. Hüppad vette ja vups! hõljud korgina pinnale. Varvastel basseini põhja asja ei ole! Algaja süvaveeaeroobiku võib selline põhjatu tunne alguses kõikuma lüüa, kui aga natuke proovida, saab peagi keha valitsemisega hakkama. Treener Margit ütleb, et
süvaveeaeroobika võib olla väga intensiivne ja eeldab head füüsilist vormi, samas on seda võimalik kohandada ka taastusraviks.
Harjutused sarnanevad tavalise vesiaeroobika omadega, kuid neid sooritatakse aeglasemas tempos ja jõulisemalt. Kuna põhja pole, mille vastu jalgu põrutada, sobib treening hästi ka ülekaalulistele ja rasedatele.
Evelyn Hansbergile (25) meeldib vesiaeroobikastiilidest kõige rohkem just süvaveeaeroobika – see nõuab rohkem pingutamist, sest jalgu ei saa põhja toetada. "Pärast trenni on väga mõnus tunne, vahel on isegi jalad kergelt nõrgad. See aeroobikastiil võtab korralikult läbi kogu keha ja kõik lihasgrupid," selgitab ta.
Treeneri sõnul arendab süvaveeaeroobika eriti hästi tasakaalu ja annab hea rühi. Kui vöösid pole, võib edukalt trenni teha ka nuudlitega.
Ringtreening
Basseini on tekitatud mitu n-ö jaama, kus sooritatakse harjutusi eri lihasgruppidele. Ühes jaamas tehakse tööd 1-2 minutit ning seejärel hüpeldakse või joostakse järgmisse. Ringtreeningul keskendutakse kõikidele suurematele lihasgruppidele - kõhule, seljale, deltalihasele, rinnale, jalgadele ja kätele -, et arendada kogu keha tasakaalustatult. Vesiaeroobikatreener Margit ütleb, et väga oluline on hoida oma keha vertikaalasendis. "Mida suurema ulatusega ja jõuga harjutusi teha, seda suurema koormuse saavad lihased ning seda kiiremini õpib inimene keha vees valitsema," lisab ta.
Ringtreening on väga vaheldusrikas, sest harjutuste tegemiseks saab kasutada peaaegu kõiki vesiaeroobika vahendeid: kindaid, nuudleid, taldrikuid, palle, hantleid, ujumislaudu ja stepipinke. Samas võib tõhusa ringtreeningu läbi viia ka ainult ühe abivahendiga, näiteks kinnaste või nuudlitega.
Margit Gruuse peab just ringtreeningut kõige mitmekesisemaks, sest ühe tunni jooksul saaks justkui mitut trenni harrastada. Tema erilised lemmikud on nuudlid. "Need aitavad arendada tasakaalu ja annavad hea koormuse," lausub Margit. "Vees on tõsiselt raske teha nuudlitega neid harjutusi, mis maa peal imelihtsad tunduvad." Margit on tähele pannud, et veetreening peletab väsimuse ja tõstab tuju, kui raske päev on seljataga.
"Vees võib igaüks ennast julgelt liigutada ja treenida nii, nagu oskab ja jaksab, teistele jääb see märkamatuks," lausub ta. Tänu vesiaeroobikale on Margit üle saanud veekartusest. Ja mis seal salata, nii mõnigi üleliigne kilo on kadunud.
Intervalltreening
Tund on üles ehitatud nii, et vahelduvad suur ja väike intensiivsus ehk suure pingutuse järel antakse kehale aega taastuda. Tavaliselt on vesiintervalltreeningus 5 kolmeminutilist harjutustsüklit, mida tehakse läbi 2-3 korda. Eriti hea on see treeninguviis organismi maksimaalse sooritusvõime suurendamiseks. Treener Margiti sõnul on intervalltund on üks suurimaid energiakulutajaid.
Intervalltreening eeldab paremat sportlikku vormi. Algajatele ja edasijõudnutele mõeldud tunnid on erineva intensiivsusega: algajate tunnis on suure intensiivsusega harjutustsükkel lühem ning taastumiseks antakse rohkem aega, edasijõudnud teevad intensiivsemaid harjutusi kauem. Treening pole siiski mõisa peale. "Kes jaksab tõugata, kes mitte. Ja kui ei jaksa, siis ei tee nii palju," lausub treener. "Harjutused on aga väga lihtsad, nii et igaüks saab hakkama," julgustab ta.
Vesistepp
Tunnis kasutatakse spetsiaalseid veekeskkonnaga kohandatud stepipinke. Pink haakub iminappadega basseinipõranda külge, nii pole ohtu, et see eest ära libiseks. Pisike kartus jalad vastu stepipinki ära lüüa läheb kiiresti üle, sest kollane pink särab nagu sinisesse veesilma kukkunud päike. Pingile ja sealt maha astudes ning mitmesuguseid sammukombinatsioone tehes tunned, kuidas treening jalad läbi võtab. Reiepealsed lausa tulitavad, nagu teeks kangiga kükke, ainult palju lõbusam on. Kuigi põhikoormus on jalgadel, ei jäta treener ka ülakeha unarusse, vaid õhutab käsi tööle panema ning lisab lihastreeningu osas veel mõned ekstraharjutused. Stepitund on eriti hea aeroobse töövõime suurendamiseks.
Treener Margit arvab, et tund sobib rohkem noorematele või siis neile eakamatele, kellel hea vesiaeroobikakogemus juba olemas. Vesisteppi on mugavam teha spetsiaalsete veejalanõudega.
Vesipoks ehk aquabox või hydroboxing
Vesipoksis on kickboxing-saaliaeroobika elemendid kohandatud vees treenimiseks. Käe- ja jalalöögid ning haagid annavad basseinis kahekordse füüsilise efekti.
Vesipoks parandab hästi vastupidavust, koordinatsiooni, suurendab liikumisulatust ja jõudu.
Raamatupidaja Eve Tempels (42) on valinud veetreeningute hulgast süvaveeaeroobika ja vesipoksi, sest need on jõulised tunnid ning mõjuvad hästi lihastoonusele.
"Tänu veetreeningutele on organism tugevam ja külmetushaigusi põen harva. Kui ka olen külmetanud, siis oma rumalusest, et ei ole viitsinud korralikult juukseid kuivatada," tunnistab Eve.
Veetreening
· säilitab ja parandab liigeste liikuvust
· suurendab lihasjõudu
· arendab koordinatsiooni ja tasakaalu
· tugevdab hingamiselundeid ja südant ning veresoonkonda
· kiirendab ainevahetust ja alandab kaalu
· vähendab lihaste pinget ja valulikkust
· karastab ning aitab vältida haigestumist
· parandab painduvust ja rühti
· lisab kehalist võimekust ja vastupidavust
· lõõgastab ja aitab leevendada stressi
· annab reipuse ja hea tuju
Mis on vesiaeroobika vastunäidustused? üldhaigused või infektsioonhaigused rasked südamehaigused väga kõikuv vererõhk neeruhaigused soolte ja põie funktsiooni häired raseduse lõppfaas
Kus saab veeimesid nautida?
Spordiklubi Reval-Sport, Tallinn, Aia 20, tel 641 2068. Mitmesugused vesiaeroobikastiilid kõigile, näiteks vesistepp ja -spinning, eraldi tunnid eakatele ja rasedatele. 6412068 6412
Aura keskus, Tartu, Turu 10, tel 730 0280. Vesivõimlemine ja -aeroobika igale vanusele, eraldi tund rasedatele, vesispinning, süvaveeaeroobika.
Pirita Top Spa, Tallinn, Regati pst 1, tel 639 8600. Treeningutel kasutatakse erinevaid stiile (kickboxing, jooksutund, ring-, intervall- ja jõutreening) ning mitmeid abivahendeid.
Idakeskus, Tallinn, Punane 16, tel 633 4715. Vesiaeroobika.
Nõmme ujula, Tallinn, Vabaduse pst 156, tel 677 7600. Vesiaeroobika.
Keila tervisekeskus, Paldiski mnt 17, tel 673 7637. Vesiaeroobika.
Arctic Sport Club, Tallinn, Ehitajate tee 114b, tel 651 2400. Vesiaeroobika, intervalltreening, vesipoks, süvaveeaeroobika, eraldi tund rasedatele.
Status Club, Tallinn, Paldiski mnt 96, tel 656 3911. Vesipoks, aquadance, erinevate abivahenditega aquagym.
Haapsalu tervisekeskuses Laine, Sadama 9/11, tel 472 4400. Mitmesugused vesiaeroobikastiilid erinevate vahenditega, ringtreening, intervall- ja poksitunnid.
Viimsi Tervis SPA, Randvere tee 11, tel 606 1000. Vesiaeroobika.
Tervise Paradiis, Pärnu, Side 14, tel 445 1666. Vesiaeroobika.
Türi ujula, Tallinna 60, tel 384 7187. Vesiaeroobika.
Paide tervisekeskus, Ruubassaare tee 5, tel 385 1325. Vesivõimlemine.
