Iseenda sõber

Kas jääda istuma või tõusta ja hakata ennast liigutama? Muidugi tõusta!

Õpetaja Hille Tamkivi suusatab ja teeb joogat.

Algklasside õpetaja tööpäev lõpeb suhteliselt vara ja kui kiiresti tegutseda, jõuab Hille Tamkivi (46) metsa valgel ajal. Veel kiiremini jõuab ta kohale, kui viskab suusad autosse ja sõidab autoga otse Pirita terviseraja äärde, nagu uuemal ajal kombeks.
“Naudin seda, et saan viibida looduses, lihtsalt liuelda suuskadel ja tunda rõõmu liikumisest. Pärast suusatamist on eriliselt hea tunne. Oled lõõgastunud, puhanud ja siis õhtul palju parem ema, abikaasa ja järgmisel päeval lastele parem õpetaja.” Hille naerab, et käib metsas oma energiapatareisid täitmas. Energiat kiirgab ta ka väljapoole. Vembuka punase baretiga naine mõjub nagu suur rahu ja headus ise.
Päris pingevabalt pealinna kooliõpetaja elu siiski ei kulge. “Kui tunnen, et olen pinges, siis lähen ja sõidan ennast tühjaks.” Õigupoolest suusatavad Tamkivide peres kõik. Mees ja poeg on osa võtnud Tartu suusamaratonist.
Tallinna lähiümbruses on palju toredaid suusatamiskohti. Mullu käis Hille koos sõpradega Keila terviserajal ja Kolgakülas Lahemaal. “Rahulik koht, puutumatu loodus ja mõnusad mäed, kus saab paraja koormuse,” kirjeldab ta meelispaika.
Pärast sportlikku nädalavahetust räägib Hille õpetajate toas oma elamustest, sisimas enda üle uhkust tundes. Ta nendib: “Õpetajad võiksid olla palju sportlikumad, aga naised on väga seotud oma töö ja koduste kohustustega. Ja sageli jääb liigutamine selle taha kinni, et spordiklubid on kõik tasulised.” Aga näiteks jalutuskäigud värskes õhus ei maksa midagi.
Hille peab tähtsaks investeerida oma tervisesse praegu, et vanas eas ei tuleks haigusi ravida. Viimased neli aastat tegeleb ta joogaga ja sellest räägib ta ülivõrdes. “Mu keha paindub, mõte on kerge…”
Hille hakkas end teadlikult liigutama mõni aasta enne 40. sünnipäeva. Varem olid lapsed väikesed ja ta ise kodutöödega liiga seotud. Olmemuresid oli toona rohkem ja polnud ka masinaid, mis kodutööde koormat kergendavad.
“Ma ei pea enam kogu aeg mõtlema, mis on tegemata. Ja kui midagi on tegemata, siis ei vaeva ma sellega oma pead. Kõike jõuab.”

Koolitaja Katrin Mägil (42) on ühine kiindumus Madonna ja Julia Robertsiga – pilatese tehnika.

“Mul on häbi tunnistada, aga enne pilatese trenni minekut ei olnud ma ennast 20 aastat liigutanud. Ainult ujumas käisin vahetevahel. Kuna mul on suhteliselt istuv töö, sain juba ammu aru, et peaksin rohkem liigutama. Kui olin teinud kummargil kaksteist tundi tööd, tundsin õhtuks, et olen nagu käbi, niisugune ümarik, ja et ma ei tahagi end sirgeks ajada. Sundasendis töötades on mu kõver selgroog läinud veelgi kõveramaks.
Hakkasin mõttes otsima tegevust, mis oleks kasulik ja samas rahulik. Algul mõtlesin jooga peale, sest joogas on nagu pilateseski hästi palju hingamist. Meditsiini õppinuna saan aru, et pean andma tööd kopsudele, südamele ja kõigile teistele organitele. Aga kuna jooga on väga mediteeriv, on mulle jäänud mulje, et lihastetööd seal eriti ei ole.
Läinud kevadel rääkis tuttav mulle väga sütitavalt pilatesest. Leppisime kokku, et sügisel lähen trenni.
Tuligi sügis kätte ja kuna olin andnud jah-sõna, ei saanud enam taganeda. Esimestes trennides tegin harjutusi enda arvates väga püüdlikult, aga ei tunnetanud mingit pinget. Vist sellepärast, et hästi palju tehakse tööd väikeste, sisemiste lihastega. See on üks suuremaid üllatusi: olen tasapisi avastanud lihased, mille olemasolust polnud mul varem aimugi. Ma ei teadnud näiteks, et mul on alumine kõhulihas.
Tunnen, et olen selle lühikese aja jooksul väga palju arenenud. Tunnetan nüüd harjutusi tehes hoopis teisi asju. Ma ei saa veel öelda, et mu hing ihkaks hommikul enne tööd trenni minna. Aga ma mõistan, et trennist on mulle kasu. Ja nüüd ma juba teadlikult vajan seda, sest mu seljal on kergem.
Täna hommikul tajusin üht harjutust tehes, et olen tegija. (Esimesel kuul oli see harjutus mulle täielik müstika.) Ostsin pärast trenni kaks saiakest, aga oleksin pidanud ennast premeerima lausa neljaga.”

Pilatese tehnika õpetaja Britt Timusk:
Pilates on füüsist arendav ja hingamist treeniv tehnika, mis sobib igas eas inimestele. Alustades pole tähtis eelnev kehaline treenitus ja pilates sobib hästi ka taastusraviks.
Tehnika toetub kolmele alustalale:
1) Sügav puhastav hingamine, mis käib alati kokku liigutustega. Pealtnäha rahulik treening suurendab vastupidavust, säästab liigeseid ja õpetab keha kasutama oma jõuvarusid ökonoomsemalt ning neid treeningu jooksul taastootma.
2) Harjutused parandavad nii pindmist kui ka sisemist vereringet (tähtis südame tööle ja aju vereringele). Tänu sellele maandatakse vaimne ja füüsiline ülepinge.
3) Sise- ja välislihaste treening hoiab lihased terved ja liikuvad. Harjutusi tehes pole lihased ülekoormatud ning tänu õigele hingamisele paraneb neis verevarustus.

Kahe valla perearst Ülle Alanurm jätab pinged tantsupõrandale.

“Kui jõuan kümme minutit enne trenni koju ja pole aega perele isegi süüa teha, vaatan ainult, kuidas jõuaks koti kokku panna, ja kihutan jälle minema, siis esitan endale küll mõnikord küsimuse: kas ma ikka pean seda kõike tegema. Aga ma tean, et kui ma trennist tagasi tulen, olen palju parem inimene. Jätan oma pinged tantsupõrandale maha.”
Nii räägib kahe Pärnumaa valla, Surju ja Tahkuranna perearst Ülle Alanurm (44), kes praeguse seisuga tantsib kahes rahvatantsurühmas. Mõlemad on naisrühmad, sest (rahva)tantsujalaga eesti mees on haruldus.
Surju rühmas võtavad kodarjoonel kohad sisse perearst, lüpsja, vallavanem... Üllele ei meeldi ametite jutt. “Tantsuproovis ei tunta vanust ega ametit. Seal ollakse rahvatantsija ja higistatakse ühise asja eest.”
Koos on aga pingutatud ka näiteks üleliigsetest kilodest lahtisaamiseks. Eelmisel aastal käis Ülle mitu kuud trennis, kaal kotis. Kord nädalas käidi vabatahtlikult kaalu peal. Numbrid pandi kirja ja kes oli vahepeal kilo juurde võtnud, maksis trahvi. Isehakanud kaalujälgijate punt võttis asja täie tõsidusega, jätmata siiski kasutamata võimalust üksteise kallal lõõpida. Aktsioon lõppes kevadel ühise ujumisega Pärnu veekeskuses.
Ülle Alanurmel on kahes vallas kokku 2300 kindlustatud patsienti ja “natuke peoga peale”. Tööd on palju, see on raske nii vaimselt kui ka kehaliselt. “Kuni mingil hetkel sa lihtsalt oled nagu kott nurgas,” kirjeldab ta tühjakspigistatud inimese tunnet. Siis ongi tantsimine hea palsam hingele. “Kui sa ikka lähed ja lõhud mitu tundi tantsida, siis kuidagi klaarib ära,” sõnab ta.
Kuidas ta jaksab? Pärast vastuvõttu, koduvisiite, tuhandet asjaajamist. – “Aga päev läbi ma kas istun või liigun istudes. Tunnen, et keha vajab rohkem liikumist.” Ülle meelest hoiabki maainimest haiguste eest see, et ta liigub väga palju.
Välisreisid ja esinemised on tänapäeval tantsukollektiivide komm. Surju rühm on viimasel ajal peaaegu igal aastal käinud Euroopas mõnel festivalil. Reisid toidavad tantsija hinge, esinemised liidavad tantsurühma vaimu.
Vahel on kodused, mees ja kaks poega tema tantsimisest ja ärakäimistest väsinud. Ülle ütleb aga, et on leidnud hea õigustuse: “Me peame õigustama endale ja teistele, miks me elame teistmoodi kui meie vanemad. Sest alati on ju olnud nii, et naine on kodutulehoidja ja leemekulbiliigutaja. Naise peal on olnud kodused tööd ja mured ja vaevad.”
Üllet on elu õpetanud, et vahetevahel tuleb teha kingitusi ka iseendale.
Ja on õnn, kui kõrval on inimene, kes mõistab ja võtab osa kohustusi enda kanda.

Terviserajad

Harjumaal: Kõrvemaa matka- ja suusakeskus, Jäneda-Aegviidu suusa- ja matkarajad, Tallinnas Nõmme-Harku ja Pirita terviserajad.
Pärnumaal: Jõulumäe tervisekeskus, Pärnu linna terviserada.
Läänemaal: Tuksi tervisekeskus.
Hiiumaal: Paluküla tervisekeskus.
Saaremaal: Kuressaare terviserada, Karujärve tervisekeskus.
Raplamaal: Paluküla puhke- ja spordikeskus.
Järvamaal: Aravete spordi- ja tervisekeskus, Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus.
Viljandimaal: Viljandi linna terviserajad, Holstre-Polli tervisekeskus.
Lääne-Virumaal: Tamsalu loodusliikumisradade keskus, Mõedaku spordikeskus, Ebavere terviserajad, Vinni tervisespordikeskus.
Ida-Virumaal: Kohtla-Nõmme tervisekeskus, Pannjärve (Kurtna) tervisekeskus, Sinimägede rajad.
Tartumaal: Tartu spordipark, Vooremäe tervisekeskus, Elva linna suusa- ja liikumisrajad, Lähte suusarajad.
Põlvamaal: Mammaste tervisespordikeskus.
Valgamaal: Kääriku Kekkose rada, Valgjärve suusa- ja matkarajad, Karula-Lüllemäe tervisekeskus.
Võrumaal: Haanja spordikeskus, Kubija-Andsumäe spordikeskus, Väimela tervisekeskus.

Allikas: kultuuriministeerium