Mandlid: kaitsjad või kurja juur?

Terved kurgumandlid tõrjuvad viirusi ja baktereid ning kaitsevad neelu, haiged aga eritavad organismi mürgiseid laguaineid.

Kurgumandlid asuvad mõlemal pool kurgukaarte vahel. Neil on sissetungivate viiruste ja bakterite esmase tõrjumise ja neelu kaitsmise ülesanne. Mandlid on näärmelised organid, mis toodavad antikehi. Kui näärmete kanaleid täis käsnjas kude ummistub ja kinni kasvab, ei ole neil enam võimalik oma funktsiooni täita ning nad tuleks tervise säilitamise huvides välja opereerida.

Haigestunult kurja juur

Kurguarst Urve Lekk ütleb, et krooniliselt haiged kurgumandlid on piltlikult kui surnud kude, mis iga päev organismi laibamürki lekitab ja seda krooniliselt mürgitab. Verre imendunud laguproduktid hakkavad kahjustama teisi elundeid: südant, neere, liigeseid. "Kurgumandlite kroonilise põletiku sümptomid on väga individuaalsed," ütleb kurguarst, "mõni inimene ei tunnegi mitte midagi haigusele viitavat. On neid, kel kurk tihti valus: niipea, kui midagi külma sööb või joob, on kurk haige. Mõni aga kurdab, et kaelas nagu kisuks midagi. Osa kurguarsti juurde jõudnutest kaebab üldist väsimust ja sagedasi külmetushaigusi. Tüüpiline sümptom on halb hingeõhk, kui on välistatud, et selle põhjuseks on korrast ära hambad või seedimine."
Äge kurgumandlipõletik võib olla kroonilise põletiku algataja, kuid mitte alati. "On neid, kes minu juurde jõudes ütlevad, et pole kunagi tõsist kurguvalu tundnudki, ometi eritavad mandlid niipea, kui nendele spaatliga surun, rohkesti mäda."
Praegu lähtuvad tohtrid põhimõttest, et kui aasta jooksul on diagnoositud kaks korda angiini, tuleks kurgumandlid eemaldada. "Need on põdemise tõttu tõsiselt kannatada saanud ega suuda enam oma loomulikku funktsiooni täita," selgitab dr Lekk. "Parem haiged mandlid eemaldada kui püüda neid antibiootikumikuuridega säilitada. Sel juhul on organismis juba kaks kurnajat - antibiootikumid ja mürgiseid laguaineid eritavad mandlid."

Kaks lõikusvõimalust

Kurgumandlite ümbruse koe tõsisema mädaniku korral suunab arst patsiendi haiglasse ning talle tehakse mandlioperatsioon kiirkorras. Kuna aga leebematel kroonilise põletiku juhtumitel on mandlilõikuse järjekord võrdlemisi pikk, rakendavad kurguarstid erinevaid meetodeid haigete mandlite vahepealseks tohterdamiseks. Tablettravi kõrval on üks levinumaid kurgumandlikanalite läbiloputamine pika kõvera otsikuga süstla abil.
Lõikus tehakse kas kohaliku tuimestusega või narkoosis. Doktor Lekk peab patsiendile koormavaks ja paranemise seisukohalt paremaks mandlite eemaldamist kohaliku tuimestusega. "Juba narkoosist väljatulek on paljudele patsientidele ebameeldiv, ka lõikusjärgsed kudede kahjustused on kohaliku tuimestuse puhul väiksemad," ütleb arst. Nimelt aitab tuimestussüsti tegemine kaasa, et mandlid oma pesakestest veidike väljapoole kerkiksid. Niimoodi saab nad sealt spetsiaalse instrumendiga kergemini kätte: mandlid justkui kaabitakse oma kapslist välja. Lõikepind jääb kergelt veritsev, aga enamasti puhas ning paranemine on seetõttu kiirem.
Narkoosis hoitakse patsiendi suu spetsiaalsete raudadega avatuna ja mandlid piltlikult öeldes rebitakse lahti. Niimoodi on trauma suurem ning pärast narkoosist väljatulekut võivad valu teha ka huuled ja suu tervikuna.
Kroonilise kurgumandlipõletiku kahtluse korral on võimalik kurguarsti poole pöörduda ka otse, ilma perearsti suunamiseta. Selleks peab maksma polikliiniku esmase vastuvõtutasu 123 krooni ja visiiditasu 50 krooni.

Energia taastus
KERSTI OJALILL, aeroobikatreener

Kersti (26) oli lapsena angiini põdenud, kuid pärast seda polnud ta tükk aega tõsisemalt haige. Kaks aastat tagasi tabas noort naist aga tõeline külmetushaiguste buum: kõigepealt gripp, siis mitu satsi palavikuta vindumist. Kersti pidas seda kõike pingelise treeneritöö tagajärjeks. Vaatamata arsti soovitatud puhkusele ja organismi üldisele turgutamisele halb enesetunne järele ei andnud. Aeg-ajalt kerkis kehatemperatuur paar kraadi normist kõrgemale ning väsimus süvenes. Lisandusid ebamugavustunne liigestes ja lihasevalud. Kersti käis massaažis ja vähendas füüsilist koormust. Tagajärjeks oli aga nädal tööl ja kaks nädalat haiguslehel.
Eelmise aasta kevadel vaevasid muidu elavaloomulist treenerit ahastamapanevad väsimushood ja kurnavad kurguvalud. "Palavikku mul polnud, aga enesetunne oli kogu aeg väga halb. Oleksin tahtnud päevade viisi vaid pikali olla," kirjeldab Kersti. Perearst suunas ta kurguarsti juurde, kes kurgukülvi põhjal antibiootikumid määras. Need esialgu ka aitasid - ilmselt mõjus tervistavalt ka suvine kliima -, kuid sügisel algas kõik otsast peale. "Omalt poolt lisas pingeid ka see, et ei mina ega ka arst osanud arvata, mis mul ikkagi viga on."
Kersti tegi läbi mitu antibiootikumikuuri, aga olukord ei paranenud. Siis otsustas naine kurguarsti vahetada ning too soovitas mandlioperatsiooni, sest üht mandlit polevat enam ollagi ning teine olevat paistes.
Pika operatsioonijärjekorra asemel otsustas Kersti kiirema variandi kasuks ning lasi lõikuse teha erahaiglas oma kulu ja kirjadega. Ta valis narkoosi.
"Teine, kolmas ja neljas päev pärast lõikust on kõige ebameeldivamad," meenutab ta. "Kurk on paistes, suud ei saa lahti teha, hambaid pesta on võimatu, kõrvad valutavad, pärast valuvaigistite võtmist saad vaevaliselt ja vaikselt rääkida, süüa ei suuda õieti midagi. Sujuvalt läksid alla ja jahutasid kurku vaid jahe tarretis ja tükkideta jogurt, ka leiget kummeliteed jõin meeletutes kogustes," räägib Kersti.
Ta peab oma visa paranemise põhjuseks antibiootikumikuuridest nõrgestatud tervist. Neli nädalat pärast operatsiooni hakkas naine taas trenni tegema ning kosus iga päevaga, energia taastus ja elulust tuli tagasi.
"Mind opereerinud arst ütles, et kurgumandlioperatsiooni järgne taastumine käib nii: kaks nädalat kirud iseennast ja arsti ning kaks nädalat tuleb lõikus meelde iga kord, kui haigutad või aevastad. Laias laastus oligi tal õigus!"
 
Kurguvalud kadusid
CATRI VALNER, farmatseut
Catril (25) on ennegi kurk aeg-ajalt valutanud, kuid tõsisesse angiini jäi ta alles sellel talvel. Pärast antibiootikumravi suunas perearst ta reumatoloogi juurde, sest vereproovi järgi oli organismis märkimisväärne põletikukolle.
Liigestearsti soovitusel läks Catri kurgu-nina-kõrvaarsti jutule. Too saatis naise kiiremas korras kurgumandlioperatsioonile. "Arst ütles, et mul pole mandlitest midagi järel, nii ära on nad juba kärbunud," räägib Catri. "Koolipõlvest mäletan, et sõbrannaga ikka vahel vaatasime peegli ees kõrvuti oma kurku. Temal oli kaks pallikest hästi näha, minul valitses nendes kohtades tühjus. Ju nad juba siis oma loomulikku funktsiooni ei täitnud, vaid vaikselt vindusid."
Operatsioon tehti narkoosis. Pärast seda kosus naine kolm päeva haiglas, sest verekaotus oli tavalisest suurem. "Oli neid, kes said juba järgmisel päeval koju, aga minu haavad tahtsid pikemat paranemist. Need kolm päeva möödusid valuvaigistavate süstide mõju all ning olemisel polnud viga," meenutab Catri. "Kui ma aga koju läksin, ei saanud tugeva kõrvavalu tõttu paar ööd korralikult magada. Aga see pidigi normaalne olema. Pikapeale andsid kõrvavalu ning ka kurgu paistetus järele. Haavakorkide irdumine oli ebameeldiv aeg, aga kolme-nelja nädalaga oli kõik ebameeldiv möödas. Kurguvalusid pole mul selle poole aasta jooksul, mis paranemisest möödunud, enam olnud."
 
Sage põhjamaine haigus
MART KULL, kõrva-nina-kurguhaiguste professor
Krooniline tonsilliit ehk mandlipõletik, mida iseloomustab kurgumandlite kaitsevõime kadu, on sage põhjamaine haigus. Eestis tehtud uuringutest selgus, et kahekümnendate eluaastate alguseks on seda haigust põdenud umbes 80 protsenti elanikkonnast.
Kui tavaliselt arvatakse, et krooniline tonsilliit areneb ägedate tonsilliitide ehk angiinide kordumise tagajärjel, võib see haigus tekkida ka ilma angiiniepisoodideta.
Paljud arvavad, et haiged mandlid on tingimata suured ja kui neid näha ei ole, siis on kõik korras. Veelgi levinum on valearusaam, et mandlid tervenevad pärast tugevat angiinihoogu siis, kui peale arstirohtude rakendada ka mõnd vanamemme head soovitust - näiteks hoida kaelal soolaheeringat, keedetud mune või soojakotte.
Tegelikult on näilise tervenemise taga kurgumandlite kui kaitseorganite sisu moondumine, mille käigus mandlitele spetsiifiline lümfoidkude asendub mittereaktiivse sidekoega, millel ei ole kaitsevõimega enam mingit seost. Sellele side- ehk armkoele on omane kootumine ehk kokkutõmme, mis sarnaneb kroonilise maksa kootumisele - tsirroosile  Seega, sõltumata angiinide arvust, on kroonilisele tonsilliidile lõppfaasis iseloomulikud väikesed kurgumandlid, mis viitavad sellele, et seal on olnud kaua põletik.
Krooniliselt põletikulised mandlid ei tule enam toime infektsiooni ärahoidmisega ja selle vastu võitlemisega - igasugune bakteriaalne, viiruslik või muu mõjutaja, mis suust mandlitele satub, lihtsalt laguneb seal, põhjustades pidevalt väikest palavikku või hoopis ilma temperatuuritõusuta nn kurgupõletikke.
Sel viisil kahjustunud kurgumandlite limaskesta kaitsebarjäär ei suuda vabaneda bioloogilistest laguainetest, mida sageli võib nimetada ka laibamürkideks. Need põhjustavad kaebusi üldise väsimuse, südame-, liigese-, neeru- ja teiste haiguste vormis.
Väga iseloomulik on halb hingeõhk, vaatamata sellele, et haige hoolikalt hambaid peseb. Kurguarstina võin väita, et üldtunnustatud seos hammaste ja halva suulõhna vahel on palju väiksem kui lõhna ja mandlite mädanemise vahel.
Väga oluline on teada, et anatoomiliselt moondunud mandlite sisu mingite tänapäevaste ravimitega taastada ei saa. Kui kunagi leitakse võimalus geneetiliseks mandlikoe korrektsiooniks, siis on lootust ka mandlite funktsionaalset anatoomiat taastada.
Mandlioperatsiooni meetodi valikul tänapäeva häid valuvaigistavaid vahendeid arvestades tähtsust ei ole. Uuringud on tõestanud, et operatsioonijärgse põdemise raskus sõltub lõikuse tegemise kiirusest ehk mida rutem see tehakse, seda väiksemad on hilisemad kannatused.