Peale grippi võib köha püsida veel nädalaid, kuid kui pidev köhimine pole põhjustatud gripist, on aeg külastada arsti. See võib tähendada mitut, sealhulgas ka kopsupõletiku, tuberkuloosi või kopsuvähki.

Päraku veritsemine.

Aeg tuleb arsti juurde kinni panna, kui sa tagant poolt regulaarselt veritsed. See võib tähendada, et sul on hemorroidid või käärsoole vähk.

Tugevad peavalud.

Kõik puutuvad aeg ajalt kokku peavaluga, kuid kui sa sellepärast töölt tihti puudud ja oled pidevalt sunnitud valuvaigisteid võtma, siis on aeg midagi ette võtta. See võib tähendada, et sa vajad teisi prille, kuid ühtlasi võib see olla ka märk millestki palju tõsisemast. Parim on tõde teada saada võimalikult ruttu.

Nägemisprobleemid.

Kõigi nägemine halveneb aastatega. Kui sinu nägemine muutub aga häguseks üleöö või muutub mõnel muul märgataval moel, külasta optikut või neuroloogi.

Kestev kõhulahtisus.

Kõhulahtisus on ohtlik, olgu see siis toidumürgitusest või viirusest. Mida kauem see kestab, seda ohtlikum see on. Kui sul on kõhulahtisus pidevalt või see kestab korraga kauem kui kaks- kolm päeva, külasta arsti.

Valud rinnus.

Valu rinnus võib olla sama süütu kui kõrvetised, kuid see võib anda märku ka südame halvast seisundist. Kui ebamugavustundega rinnus kaasnevad ka valud vasakul käel, ära raiska aega arstile minekuga- mine otse traumapunkti. Sa võid saada südameataki.

Öine higistamine.

Higistamine öösel pole normaalne- tihti on see tuberkuloosi, aidsi või lümfide vähki haigestumise märk.

Suguelundite valulikus.

Tavaliselt viitab see suguhaigusele ning sellist märki ei saa ignoreerida, sest see võib olla kergesti üleantav ka oma partnerile, hoolimata sellest, mida see teeb sinu tervisega.

Uued sünnimärgid.

Kui sünnimärk muudab kuju, suurust või värvi, tuleb seda võtta kui ohumärki. Eriti ohtlik tasub olla aga uute sünnimärkide tekke puhul. See võib suure tõenäosusega viidata nahavähile.

Äkiline lihase nõrkus.

Kui sa ühel hetkel tunned, et sul on raskusi seismine, kõndimise või tasakaaluga, siis lase ennast kontrollida. See võib ühtlasi olla märk Parkinsoni tõvest või isegi keskmisest atakist. Ja siinkohal ei loe vanus midagi, see kõik võib juhtuda ka noore inimesega.

Hingamisraskused.

Hingamisraskused võivad tähendada mitut, enamasti siiski astmat või allergilist reaktsiooni. Ravimatu astma võib aga tappa.

Pidev urineerimine.

Kui tunned vajadust kolm- neli korda öö jooksul tualetti minna, siis on midagi tõsiselt valesti. See võib olla märk diabeedist või põieprobleemidest.

Muhud ja kühmud.

Erinevaid muhke ja kühme naha all ei tohi mitte kunagi jätta tähelepanuta. See võib olla märk kasvajast, mille varane avastamine on pool võitu.

Pidev kurnatus.

Enamus inimesi väsitab üheksast viieni tööl käimine ja kodused toimetused. Siin pole midagi üllatusliku. Kui aga hommikused ärkamised muutuvad meeltuks ettevõtmiseks, siis on midagi päris kindlasti valesti. See võib tähendada depressiooni või olla märgiks paljudele tõsistele haigustele.

Elu vastu huvi kaotamine.

Enamus inimesi, kes sooritavad enesetapu põevad depressiooni. Depressioon on ravitav. Pöördu abi saamiseks koheselt arsti poole. Mida varem depressiooni ravida, seda kergem on sellega toime tulla.

Allikas: Health24