Nrrrghhhhhhhhaaaaghghhghhhrrrrrgghh! Ei ole just lihtne magada norskava inimesega ühes korteris, ühes toas või isegi ühes voodis. Norskamise all kannatavad nii norskaja kui ka tema lähedased. Enamik meist norskab teatud tasemel või perioodil, vanusega olukord halveneb.

Ühel inimesel kuuest on norskamine tõsisem terviseprobleem. Norskamine on iseenesest lihtne olukord: pehme suulagi ja keel vajuvad hingamisteele ning põhjustab omamoodi turbulentsi. Kuna magades lihased lõtvuvad, siis kipuvad need õhuteid blokeerima. See takistab hingamist ning plärisev heli ei lase vajuda sügavasse unne. Pidev une ja ärkveloleku piiril kõikumine võib toimuda öösel sadu kordi.

Häire omakorda põhjustab kroonilist väsimust, kõrget vererõhku, kaalutõusu (mis on omakorda ka norskamise üks põhjuseid), kuid ka südamerikkeid ja infarkti. Ka norskaja kõrval magav inimene kannatab unehäirete all ja nõrgemanärvilised võivad loobuda ninatrompetisti kõrval magamast.

Norskamine on olukord, millele on vaja leida põhjus ning see kõrvaldada. Kui just pole soovi elada ülejäänud elu väsinult ja tasapisi raskete haiguste poole liikudes, siis tasub spetsialisti poole pöörduda.

Radikaalsemad meetodid sisaldavad ka operatsiooni. Laste puhul võib norskamise üks põhjuseid olla adenoidide suurenemine. Adenoid paikneb ninaneelus ehk piirkonnas, kus ninaõõs ja neel on omavahel ühenduses.

Adenoidi suurenemist esineb külmas kliimas, põhiliselt lastel kuni puberteedieani. Täiskasvanutel adenoid taandareneb. Adenoid põhjustab suurenedes ninahingamise takistust ja soodustab ka keskkõrvapõletiku teket. Jälgi oma last. Mõnel puhul tekib nn. adenoidne nägu: laps on kahvatu, loid ja hingab läbi avatud suu. Korduda võivad nohu, põskkoopapõletikud ja ninakinnisus. Adenoide opereeritakse kirurgiliselt.

Täiskasvanute norskamisvastane operatsioon seisneb peamiselt pehme koe vähendamises, mis hingamisteid ummistab.

Kuid norskamisele on veel mitmeid lihtsamaid kui ka rahvatarkuselikke lahendusi.

Variant: vilistamine.
Kui vilistada inimese kõrval, kes norskab, siis lõrisev heli peatub tõepoolest teatud hetkeks. Selle mõju seisneb nähtavasti selles, et norskav inimene virgub veidi ning hoiab lihased taas kontrolli all. Sama efekt on suure tõenäosusega ka varbast sikutamisel või löögil ribide vahele.

Variant: ninaplaastrid.
Kui norskamine tuleneb ninasõõrmete kokku vajumisest, siis aitavad plaastrid neid taas laiali ajada ning hingamisteid vabastada. Ninaplaastreid kannavad ka mitmed suusatajad, et avada hingamisteid ning seeläbi paremini hapnikku sisse hingata.

Variant: peaside.
Toode, mis käib ümber pea ja lõua ning sulgeb magamisel suu. Sama hästi võiks ka salli ümber pea siduda, sest toode maksab 1000 krooni ringis (90 dollarit, vt mysnoringsolutions.com).

Variant: keera külili.
Plärisev hääl tekib peamiselt just selili magamisel, kui suulagi vajub hingamisteedele. Mitmed kodused katsed näidavad, et kõige efektiivsem variant on just norskaja külili keeramine - hingamisteed vabanevad ning öö jätkub vaikuses.