10 küsimust külmetumise kohta

Külmetumine ehk keha või mõne kehaosa alajahtumine võib põhjustada tervisehädasid kogu talveks. Selle vältimise parimad viisid on ilmastikule sobiv riietus ja rohke liikumine värskes õhus.

1. Kuidas reageerib meie keha pakasele?
Kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad hakkavad külmetama kõige kiiremini. Seda põhjustab vereringe, mis üritab kaitsta siseelundeid. Keha reageerib välisele külmale nahaaluste veresoonte ahenemisega ja see toobki kaasa sõrmede-varvaste kiire jahtumise.
Teadlased nimetavad keskkonnatingimusi, kus inimene ei pea oma kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama energiat, termoneutraalseks tsooniks. See jääb vahemikku 25–30 kraadi. Istuval alasti inimesel on see 27 kraadi, samas kui väga rasket füüsilist tööd tegev alasti inimene jääb ellu isegi nullilähedase temperatuuri juures.

2. Kas külmetumise tagajärg on alati haigestumine?
Pelgalt külmetumine haigestumist ei põhjusta, haigusetekitajaks on hoopis bakterid või viirused. Küll aga on külmetumine pea alati üks haigestumist soodustav tegur, sest külm tekitab ülemiste hingamisteede turseid ja haigusetekitajad saavad kergemini rünnata.

3. Miks inimesed külma erinevalt taluvad?
Külmataluvus oleneb üldisest terviseseisundist, treenitusest ja isegi sellest, kui väljapuhanud inimene on – väsinuna talutakse pakast kehvemini. Turske, suure lihasmassiga mees talub külma paremini kui õbluke naine. Palju sõltub ka tuulest, näiteks –22 külmakraadi tajub meie keha isegi vaid nõrga tuule korral 30kraadise pakasena ja kinnasteta võivad sõrmed saada külmakahjustusi juba pooletunnise õuesviibimise järel.
On ammutuntud tõde, et higised ja pesemata inimesed on külmatundlikumad. Aastaid tagasi oli suusakoolides tavaline nõue, et enne suusatama minekut pesti jalad puhtaks ja pandi alles siis villased sokid jalga.
Külmataluvus sõltub sellestki, kui palju on su keha rasvkoes haruldast nn pruuni rasva, mille rakud hakkavad sooja tootma juba 16–18kraadise temperatuuri juures. NB! Naistel on pruuni rasva rohkem kui meestel, saledate inimeste kehas leidub seda suhteliselt rohkem kui paksukeste omas.

4. Kuidas oma külmataluvust parandada?
Organism harjub külmaga kiiremini ja paremini, kui end iga päev karastada – iga päev võiks teha vähemalt viie minuti kaupa külma vee protseduure. Ka väljas võiks viibida iga päev mõned minutid kauem, kuni külmatunde tekkimiseni. Kõigest kahe nädalaga harjub organism nii pakasele paremini vastu seisma. Terve inimene võib endale talveks treenida ka nn kalastajakäed, hoides neid iga päev viis minutit jääkülmas vees – käte külmataluvus paraneb nädalaga.

5. Miks on pakane südamehaigetele kahjulik?
Külm välisõhk tõstab vererõhku, see aga koormab liigselt südant. Südamehaiged peaksid külmal talvepäeval vältima raskeid töid, näiteks lumerookimist, sest veresooned on külmaga niigi ahenenud.

6. Miks põetakse viirushaigusi just talviti?
Ühe värske uuringu kohaselt muutuvad madalatel temperatuuridel haigusetekitajaiks ka plusskraadidel tervisele ohutud viirused. Talviti viibivad inimesed valdavalt siseruumides ja suurte gruppidena, mis põhjustab samuti viiruste suuremat levikut. Kolmas suurem haigestumise põhjus on siseruumide kuiv õhk, mis omakorda kuivatab limaskesti ja halvendab nii nende seisundit.

7. Kuidas ravida külmasaanud kohti?
Kerge külmakahjustuse korral on nahk kollakas või valge, kuid tundub pehme. Külmasaanud inimene tajub nendes kohtades kergelt näpistavat, kipitavat või põletavat tunnet. Kahjustatud kohta ei tohi hõõruda ega masseerida, vaid järk-järgult üles soojendada, kasutades selleks oma kehasoojust, sooja kätt või sooja vett. Kuuma vett tuleb külmunud koha ülessoojendamisel vältida!

8. Miks tuleb pead pakase kätte minnes eriti kaitsta?
Pea kaudu eritub välisõhku väga palju kehasoojust, seetõttu tuleks müts pähe panna juba esimeste külmakraadide korral. Niisamuti on näiteks põsed külmanäpistusele eriti altid.

9. Milline riietus kaitseb pakase eest kõige paremini?
Isegi viie miinuskraadi korral välja minnes tuleks jälgida kihilise riietuse kontseptsiooni. Ainus meetod, mis väldib külmetumist, on rohke liikumine. Tass kuuma jooki mõjub küll enesetunnet parandavalt ja toonust tõstvalt, kuid keha soojatootmist see ei paranda. Juua siiski tuleb, et säilitada keha vedelikutasakaalu – ilma selleta keha energiat toota ei saa.

10. Milliseid tervisehädasid pikaaegne või sage pakase käes viibimine tekitab?
Külmade ilmade saabudes kurdavad paljud inimesed allergiliste nahareaktsioonide üle. Neist kõige sagedasem on nõgestõvega sarnanev külmaurtikaaria (külmaallergia), mille korral tekivad nahale villid ja punetus. Need ei teki koheselt, vaid alles pakase käest tulles ja pärast 15–20 minuti pikkust viibimist soojades siseruumides. Löövet ei kutsu esile mitte üksnes külm õhk, vaid ka näiteks suplemine külmas vees või nõudepesu külma veega. Pakaselise ilmaga õue minnes peaksid külmaallergikud katmata kehaosi määrima rasvase kreemiga. Külmaallergia esinemisel tuleks kasutada allergiavastaseid preparaate.

Nippe haiguste vältimiseks

·  Pese sageli käsi ja vähemalt 20 sekundit järjest. Kätepesu on kõige lihtsam viis kaitsta end ja oma lähedasi viiruste eest, sest just käte külge jääb kõige rohkem viiruseid ja sealt satuvad need edasi organismi või kanduvad teistele inimestele.
·  Kasuta pabertaskurätikuid. Aevastades või köhides kata nina ja suu varruka või pabertaskurätikuga ja pärast kasutamist viska taskurätik kohe prügikasti. Ära köhi ega aevasta peopessa, nii satuvad viirused otse kätele ja levivad sealt edasi teistele.
·  Vähenda stressi. Tee oma nädalalõpud täielikult vabaks töömuredest. Mida suuremate pingete all elad, seda suurem on oht haigestuda viirushaigustesse.
·  Tee regulaarselt meelepärast ja jõukohast tervisesporti. Väldi raskeid treeninguid – mõõdukas harrastaja haigestub uuringute kohaselt grippi harvemini kui tippsportlane. Viis korda nädalas (à 45 minutit) trenni tegev naine põeb viirushaigusi poole harvemini kui tema istuva eluviisiga sookaaslane.
·  Ükski toidulisand viirushaigustesse haigestumise eest ei kaitse, sealhulgas pole abi ka suurtest C-vitamiini kogustest ega piparmündi- ja eukalüptiõlist. Vaid punase päevakübara (Echinacea) ekstrakti manustamine ennetava kuurina või kohe esimeste külmetusnähtude ilmnedes väldib haigestumist või kiirendab haiguse kulgu.
·  D-vitamiinil on oluline roll immuunsüsteemi tugevdamisel. Tarvita D-vitamiini kapsleid iga päev kõikidel talvekuudel. Püüa igal päikesepaistelisel päeval viibida 20 minutit värskes õhus.
·  Lõpeta suitsetamine või vähenda seda tunduvalt – tubakasuits nõrgendab immuunsüsteemi ja kahekordistab haigestumise riski.
·  Mõõdukas punase veini joomine vähendas ühe uuringu põhjal grippi haigestumist. Samasugune toime on allisiinil, mida sisaldab näiteks küüslauk.
·  Hoia jalad soojas.Ühes uuringus olid jalgupidi külmas vees istunud katsealused viirustele kolm korda vastuvõtlikumad kui need katsealused, kel olid jalas soojad sukad.