Kas toidulisandeid on vaja alati tarvitada?
Rannamõisa toitumisnõustaja Henri Ruul kirjutab oma terviseblogis toidulisandite sobitamisest tavatoiduga. Kui päevas on kaks toekamat toidukorda, kuid näiteks piimatooted ei ole lemmikud, siis kas kehal tekib vajadus toidulisandite järele?
Toidulisandite ülesanne on täiendada toitu, kuid kindlasti ei asenda need mitmekülgset toitumist ja tervislikke eluviise. Inimene on võimeline omandama peaaegu kõik vajalikud toitained ainuüksi toiduga. Seega kui toidulaud on mitmekesine ja oled kehaliselt aktiivne, siis puudub otsene vajadus toidulisandite järele.
Teisest küljest ei ole alati kõik nii lihtne kui tundub. Paljud meist kannatavad teatud toitainete ebapiisava tarbimise või puuduse all. Näiteks ühe uuringu kohaselt oli lausa 73% eestlaste D-vitamiini tase normist madalam. Kuna D-vitamiini sünteesitakse päikesest, võivad antud tulemused olla tingitud Eesti pimedatest talvedest, kui päikesevalgus on piiratud. Hoolimata sellest, et D-vitamiini saame teatud määral ka toidust, soovitatakse puuduse korral rohkem päikese käes aega veeta või toidulisandeid tarvitada. Seetõttu tasub arsti juures oma D-vitamiini taset kontrollida ja koos toidulisandite kasutamise vajalikkus välja selgitada. Ilma põhjuseta ei ole toidulisandite kasutamisel mõtet.
Piimatoodetest on kasulikumad hapendatud piimatooted. Näiteks jogurt ja keefir sisaldavad mitmeid kasulikke baktereid- probiootikuid, mis täidavad orgnismis tähtsat rolli. Uuringud on näidanud, et probiootikumid aitavad omastada vajalikke toitaineid, hoiavad soolestiku tervena, tõstavad organismi vastupanuvõimet ning leevendavad kõhupuhitust ja seedehäireid. Kui seedetegevus on häiritud, esineb kõhupuhitus või kõhulahtisus, siis probiootikumide toidulisandite kuur võib olla üks lahendus.
