Teadlased lasid inimestel teha mälutesti, seejärel lasid neil veeta paar tundi lõbusaid tegevusi tehes nagu näiteks puudel ronimine, üle poomi kõndimine, takistuste ületamine ja nende alt läbironimine. Uuringus osalenud inimeste mälu paranes pärast aktiivset tegevust 50 protsendi võrra.
Liigutused, mida inimesed tegema pidid, panid neid mõtlema, kuidas jõuda punktist A punkti B. Jooga on teine tegevus, kus sa mõtled kuidas oma keha asetada ja erinevaid poose võtta. Olenemata sellest ei olnud see aga nii efektiivne mäluparandaja, kui seda olid ebatavalised tegevused. Teadlased usuvad, et kuna joogat tehes oled sa ühe koha peal paigal ja ei pea ringi liikuma või marsruuti planeerima, ei inspireerinud mälu teistmoodi tööle hakkama.
Hea plaan oleks osa võtta näiteks kaljuronimise trennist või kasuta seda teadmist põhjusena, miks sa järsku puu otsa tahad ronida.