5 head nippi, kuidas end sportima saada
Suvi on lõppenud ja sellega koos ka eestimaalastele hingelähedane grillihooaeg. Loomulikult ei keela meil keegi ka keset talve rõdul või terrassil grillile hääled sisse lüüa, aga üldjuhul ootame me selleks siiski suve. Grill lihtsalt kuulub Eestimaa suve juurde.
Kes treenib suvel?
Ma isiklikult pean tegema suure ülestunnistuse. Nimelt, sel suvel õnnestus mul kohe spordist kuidagi väga kaugele jääda. Minu tavapärane nädalaplaan näeb muidu ette vähemalt kolme korda spordisaali külastust, kuid pilku maha lüües ütlen ausalt, et viimast korda käisin ma spordisaalis sel aastal mai keskel enne oma reisi Sri Lankale. Miks? Ei teagi, lihtsalt see oli nii imeline suvi, kus sai nii palju reisida ja lahedates kohtades käia, et mitte kuidagi ei õnnestunud end tavapärasesse sportimise režiimi viia. Kuid seda enam ootasin ma juba, et see mõnus kuumus hakkaks raugema, ja et saaks tagasi igapäevase rütmi juurde, kuhu kuulub kindlasti ka regulaarne sport.
Distsipliin vs armastus
Ma olen kindel, et minule on väga palju sarnaseid inimesi, kes vajavad tugevat enesedistsipliini, et end hea tervise juures ning füüsilises vormis hoida. Jah, mõnede jaoks käib see lihtsalt. Mõni lihtsalt armastab sportimist, ning ta ei suuda spordisaalist kauem kui kaks päeva eemal hoida. Õnnelik tema või temake.
Minu jaoks, ning ma usun, et ka paljude teiste jaoks, on spordisaali minemine, ja seal regulaarne käimine distsiplineeritud tegevus. Seepärast näiteks ei naudi ma ka väljas jooksmist ega ka rattasõitu. Ma lihtsalt ei suuda nautida midagi, mis vajab minu jaoks füüsilist koormust. Küll ma suudan aga nautida raamatu lugemist ja metsas jalutamist. Inimesed on ju erinevad. Seetõttu on oluline ka sinu jaoks seda endale teadvustada, kui sa tunned ja ütled endale mõnikord, et sa lihtsalt ei ole spordi-inimene. Jah, sa ei ole küll, kuid ega keha sulle seda andesta, kui ta kümne või kolmekümne aasta pärast pidevast alakoormusest tingituna "lagunema" hakkab.
Spordisaali minek on minu jaoks osa distsiplineeritud enesearenguprogrammist. Ma tean, et füüsilise keha jaoks on vajalik regulaarset koormust saada. Üks asi on küll kaal, mida on võimalik normis hoida ka toitumise läbi, kuid veelgi olulisem on anda oma südamele ja muudele keha osadele regulaarset koormust. Need on ju loodud liikumiseks. Kujuta ette, et sa üldse enam oma vasakut kätt ei liiguta. Mis siis sellest saaks? Jah, õige, see närbuks. Et meie keha oleks liikumisvõimeline, peab see liikuma. Kuid tänastel istuvatel ja arvutit vaatavatel töökohtadel, kuhu sõidetakse autoga, ning kus ainukene liikumine on kohvitassi täitma minemine, on paratamatu negatiivne mõju meie tervisele. Ka see närbub. Seepärast peame me oma keha eest hoolt kandmisel kasutama teadlikkust. Me ütleme endale, et kuigi ma ei viitsi trenni minna, lähen ma ikkagi, sest ma tean, et see on mulle kasulik ja vajalik. Alljärgnevalt pakun ma sulle viis nippi, kuidas end regulaarselt spordisaali saada.
1. Kuidas saada välja mugavustsoonist?
Sportimise kõige suurem vaenlane on mugavustsoon. Iga inimene teab, et sport on talle kasulik. Aga miks siis suur hulk inimestest kunagi spordiga ei tegele? Jah, nad on selleks lihtsalt mugavad.
Nii nagu sportimise suurim vaenlane on mugavustsoon, on mugavustsooni suurim vaenlane esimene samm.
Kui me oleme aga astumas esimest sammu, et trenni minna, tuleb meil pähe terve hulk vabandusi, miks me ei peaks ikka täna minema. Ehk olen ma liiga väsinud, ehk on kõht liiga täis, ehk on halb ilm ... Neid näiteid on palju. Kuid kõige efektiivsem relv nende vabanduste vastu on need mõtted lihtsalt minema visata, ja ikkagi minna. Teha seda täiesti teadlikult: "Ma tean, et ma ei viitsi, aga ma lähen ikkagi. Ma tean, et ma olen väsinud, aga ma lähen ikkagi. Ma tean, et kell on juba palju, aga ma lähen ikkagi". Ja siis minnagi. See enesetunne, mis ootab sind uuesti spordisaali uksest välja astudes, kaalub üles hetkega kõik eelnevad kahtlused. Sa tunned, et sa said endast võitu. Sa oled sammu lähemale astunud oma eesmärgile olla tervislik.
Me oleme mugavustsoonis, ja siin on hea olla. Aga kindel on see, et me ei saa iialgi trenniharjumust püsivaks, kui me ei astu mugavustsoonist väljumiseks esimest sammu.
Kuidas saada välja mugavustsoonist? Teadvustades endale, et ma olen mugavustsoonis. Kuni me seda ei teadvusta, on meil ainult vabandused. Nüüd aga on meil teadmine, et vabandused tulevad ainult sellest, et me "lösutame" mugavalt siin, kus me oleme, ja lihtsalt ei viitsi end natukene pingutada.
2. Miks sa soovid trenni teha?
Treenimisel võivad olla erinevad eesmärgid. Enne kui sa alustad, küsi endalt, mis on sinu treenimise eesmärk. Kas sa soovid kaalu langetada, soovid sa treenida oma vastupidavust või lihtsalt hoida oma tervist korras. Igaks eesmärgiks on olemas vastavad alad, mis annavad sulle just selleks eesmärgiks parimad tulemused.
Ära ürita korraga saavutada kõiki eesmärke – langetada kaalu, saada tippvormi ja olla tervislik enesearendaja. Võta üks eesmärk korraga, ning jää selle juurde vähemalt kuueks kuuks.
3. Missugune on sinu tase praegu?
Millega ma ise olen korduvalt põrunud, on otsus – nüüd ma hakkan sportlaseks. Näiteks aastaid tagasi olin ma pidevalt ülekaalus, ja siis hooti otsustasin ma sportlaseks hakata. Ma lisasin oma graafikusse kõikvõimalikud spordialad ja tegin neid kõiki siis korraga. Ja ega ma siis ei alustanud nullist – ma eeldasin kohe, et olen tegija, ja võtsin alati ette sportlase, mitte algaja distantsid.
Teadvusta endale alati, missugusel tasemel sa praegu oled. Kui sa oled tõesti algaja – võib-olla ei ole sa iialgi varem trenni teinud -, siis alusta vaikselt. Kasvõi kümne minutiga päevas. Suurtest distantsidest on olulisem saada endaga ja oma uute harjumustega sõbraks, ning siis pisikeste sammudega koormust lisada. Vastasel juhul on kindel, et teise nädala lõpuks oleme me läbipõlenud, ja me ei proovi järgmised kuus kuud.
Hea viis enda taset teada saada on teha spordiklubis üldkoormuse test. Seal aitavad sind spetsialistid, kes määravad sinu hetkeolukorra ning soovitavad sulle ka konkreetsed tegevused edasi liikumiseks. Me ei tohiks iialgi häbeneda abi küsida inimestelt, kes meid aidata oskavad.
4. Kui vana sa oled?
Treenimisega alustades on oluline ka teadvustada enda praegust vanust ning tervislikku seisukorda. Kas sa oled noorena teinud palju trenni või on see möödunud valdavalt TV ees? See määrab paljuski ka selle, kuidas alustada või taasalustada täna? Kui sa oled olnud eelnevalt sportlane, ja sa oled kuuekümne aastane, on sul tõenäoliselt endal piisavalt teadmisi, et end taas vormi viia. Kui sa oled aga neljakümne viiene, kuid ei ole iialgi spordiga kokku puutunud, vajad sa alguses kindlasti spetsialisti nõuandeid. Siiski, üldine nõuanne võiks olla, et kui sa oled vanem kui viiskümmend, siis oleks hea enne treenimise alustamist konsulteerida arstiga.
5. Kui palju sul aega on?
Mõnikord on hea endale vabandusi tuua, et mul ei ole aega trenni teha. Aga kas ka tegelikult ei ole? Kas sul on kõik päevad kinni hommikust õhtuni? Aga näiteks nädalavahetused? Ehk saad teha nädalavahetustel pikemad ühe tunnised treeningud, kuid nädalapäevadel hommikuti 15 minutit kiiret jalutamist või hommikujooga?
Aeg ei kuulu kellelegi meist. Me vaid kasutame seda. Liiatigi veel, meil on ju olemas ainult praegune hetk. Kui sa ei kasuta praegust hetke, et minna trenni, ei saa sa sel hetkel enam iialgi sinna minna. Sa oled selle võimaluse käest lasknud. Seepärast on oluline iga kord, kui aja-vabandus sinu pähe kerkib, küsida endalt, kas sa oled enda vastu täiesti aus. Kas sul tõesti ei ole hetkel viitteist minutit, et enda tervisele natukene rõõmu teha, või leidsid sa endale praegu sobiva vabanduse? Kui see oli nii, siis pöördu korraks tagasi esimese punkti juurde.
Minu regulaarne treeningplaan järgmiseks hooajaks algab nüüd. Ma olen "viilinud" mitu kuud, ja ma ei ole selle üle uhke. Kuid seda enam ootan ma algavat hooaega. Ma olen õppinud nautima vaikseid hommikuid spordisaalis, kus pooletunnine jooks trenažööril äratab mind täielikult ning valmistab mind ette algavaks päevaks. Nüüd võid sa mõelda, et mis mul viga – ma saan treenida hommikuti. Kui nii, siis vaata ruttu eelpool toodud viiendat punkti.
Allikas: www.motivaator.ee
