5+ tervisetesti, mida iga naine peaks tegema

Üks sinu pika ja õnneliku elu saladusi on see, et oled kursis oma kehas toimuvaga. Kuidas pahasid tõbesid avastada ja ennetada, soovitavad dr Kai Haldre Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliinikust ja dr Eero Merilind Nõmme perearstikeskusest.

RINNAD
Kui oled vähemalt 20aastane, peaksid oma rindu järjepidevalt põhjalikult vaatlema ja hellalt läbi kompama. Võta see ette kord kuus ühel ja samal ajal, soovitatavalt 7. päeval pärast menstruatsiooni algust. Enesevaatlust on kõige mõnusam teha alasti peegli ees, keha kreemitades või õlitades. Võta seda kui oma kehaga sõbraks saamise protsessi!
Kui avastad rindadest tüki või märkad nahal ebaharilikke moodustisi, pöördu kindlasti perearsti või günekoloogi poole. Vajadusel suunab arst su uuringutele. Levinuim on rinnavähk 40–69aastaste naiste hulgas, kuid oma rindade tervise eest kanna hoolt varajasest noorusest alates. Õigeaegne avastamine ja ravi aitab haigusest võitu saada!

NAHK
Nagu rinnad, vajab sinu järjepidevat hoolt ja tähelepanu ka nahk. Vaatle regulaarselt kogu keha, eriti aga neid piirkondi, kus on palju sünnimärke või mis saavad sageli päikest. Nahavähi agressiivseim vorm on melanoom, mis tekib pigmendirakkudest ja võib esineda kõigis kehapiirkondades. Dr Merilinnu sõnul on nahavähk naistel levinud pigem säärtel ja reitel, meeste ohutsooniks on aga selg ja ülakeha.
Kohe, kui märkad, et mõni sünnimärk on märgatavalt suuremaks kasvanud, veritseb, kiheleb, on kujult ebaühtlane või asümmeetriline, tõtta otsekohe nahaarsti või kirurgi juurde. Tohter oskab nõu anda, kas ja milliseid sünnimärke on vaja eemaldada või kui suurt ohtu need endast kujutavad.
Kaitse kindlasti oma nahka päikese eest! Kreemita end UVA- ja UVB-kiirgust takistava tootega, mille kaitsefaktor vähemalt 20, ja hoidu pikaajalisest päikese käes viibimisest kella 10–16. Pea meeles, et kõige enam kaitset vajavad lapsed! Uuri lisaks www.kasvaja.net.

SUGUHAIGUSED
Et oma viljakuse ja tervise eest hästi hoolitseda, külasta günekoloogi kord kahe aasta jooksul. Dr Haldre rõhutab, et suguhaiguste kahtluse korral on kindlasti vaja paluda analüüse teha, sest naistearsti vastuvõtul nende haiguste esinemist niisama ja igaks juhuks ei uurita.
Salakaval, kuid kahjuks väga levinud suguhaigus klamüüdia ei anna endast tavaliselt üldse märku. Haigus võib varjata end sinu kehas ja salamisi hävitustööd teha, tagajärjeks halvimal juhul viljatus. Harva esinev, kuid tõsiste tagajärgedega süüfilis võib samuti kulgeda märkamatult, seepärast palu kahtluse korral kindlasti naistearstil end testida. Tänapäeval on suguhaigusi võimalik testida ka kodus, uuri lähemalt http://testikodus.ee.
PAP-test, mis tehakse võimalike rakumuutuste avastamiseks emakakaelal, tehakse kord kahe aasta jooksul, kui sa naistearsti juures läbivaatusel käid, ja seda eraldi paluda ei ole vaja. Sugulisel teel leviv papilloomiviirus põhjustab emakakaelal muutusi, mis võivad areneda vähiks, kuid sageli taanduvad iseenesest. Viirus on nii levinud, et sellega puutuvad kokku enam-vähem kõik seksuaalselt aktiivses eas inimesed. Soovi ja võimaluse korral saad mõne papilloomitüve vastu lasta end vaktsineerida, kuid hoolikas tervisekontroll on vajalik ka pärast seda, sest kõigi haigustüvede eest vaktsiin ei kaitse.

HIV
Paljuräägitud HI-viirusega nakatumine ei ole ammu enam ainult narkosõltlaste mure, vaid puudutab igat seksuaalselt aktiivset inimest. Samas ei tähenda nakatumine automaatselt surmaotsust, sest varakult raviga alustades võib inimene veel aastaid normaalset elu elada.
Kuna HI-viirusega nakatumisel pole sümptomeid, saab seda kindlaks teha üksnes vereanalüüsiga. HIV-testi võiksid kindlasti teha siis, kui oled juhusuhtes kondoomita seksinud (või on seda teinud sinu partner) või puutunud muul moel kokku teise inimese kehavedelikega. Samuti tehakse test kõigile rasedatele, et vajadusel viirusvastase raviga varakult alustada ja tulevase lapse tervist säästa.
Antikehade ilmumine verre võtab aega 3–6 kuud, seepärast pole mõtet joosta HIV-testi tegema järgmisel hommikul pärast võimalikku nakatumist. Tavapärase testi vastuse saad paari tööpäeva möödudes. Nüüdseks on Eestisse jõudnud ka kiirtestimine, mille jaoks võetakse verd sõrmeotsast, ning testi tulemuse saad teada täpselt minuti pärast. Tasuta HIV-testi saad teha anonüümsetes aidsikabinettides üle Eesti, samuti võid paluda seda oma günekoloogilt.

B- JA C-VIIRUSHEPATIIT
Hepatiit on rahvakeeli maksapõletik. Viirustüvesid on mitu, kuid just B- ja C-hepatiiti nakatutakse samamoodi nagu HIVga ehk siis vere ja teiste kehavedelikega kokku puutudes: süstalde jagamise või kaitsmata seksuaalkontakti kaudu, üha rohkem aga ka tätoveerimisel ja naha augustamisel. B- ja C-hepatiit on kõige salakavalamad, sest võivad inimese kehas märkamatult tegutsedes krooniliseks muutuda. Krooniline hepatiit põhjustab aga maksarakkude kärbumist ja raskematel juhtudel vähkkasvajat.
Dr Haldre paneb südamele, et kui soovid hankida endale seksika kehamaalingu või ilurõnga, veendu kindlasti, et nõelad oleksid korralikult desinfitseeritud või ühekordses kasutuses. Samuti hoiatab ta mainitud protseduuride eest nn kolmanda maailma riikides, kus oht nakatuda on kordi suurem. Kui plaanid reisi kaugele soojale maale, kaalu kindlasti ka B-hepatiidi vastu vaktsineerimist.
Hepatiidist annab üldjuhul märku enesetunde halvenemine, vahel võivad nahk ja silmavalged värvuda kollakaks. Nagu ka HI-viiruse puhul, läheb aega, enne kui vereanalüüs hepatiiti haigestumist näitab. Kui oled lasknud end tätoveerida või augustada, seksinud kondoomita või külastanud mõnd eksootilist riiki, sea sammud nakkuskliinikusse või perearsti juurde. Meditsiiniliselt põhjendatud testimine on tasuta.

ÜLDTERVIS
Viljakas eas naise keha kaitsevad naissuguhormoonid ja seetõttu paistame südamehaiguste osas meestest tugevamad. Vanemas eas see vahe aga kaob ja noorusrumalused asuvad endast märku andma. Kui su piht paisub ja kaalunumber järjest suuremaks kisub, on kindlasti põhjust perearsti juurde suunduda. Just vöökohale lisanduv rasv ja ülekaal viitavad võimalikule ainevahetushäirele, mis kasvatab kolesteroolitaset, tõstab vererõhku, vähendab viljakust ja kujutab hiilivat ohtu tervisele üldiselt.
Dr Haldre manitseb kindlasti loobuma suitsetamisest, mis on kõigile teada, kuid sageli ignoreeritud terviserisk. Dr Merilind soovitab kardiogrammi ehk EKGd, vereanalüüse ja vererõhu mõõtmist ka siis, kui planeerid rasedust. Kui su enesetunne on hea, sa liigud mõõdukalt ja jälgid, mida sööd, on tervise üldkontrolli mõttekas teha kord viie aasta jooksul.