Mulle on alati meeldinud end piitsutada. Või ütleme siis: ennast proovile panna, ületada. Keskkoolis loobusin pooleks aastaks lihast, vahel tegin jäätise- või šokolaadivabu kuid. Ka alkovaba jaanuari harrastasin omaalgatuslikult aastal 2007, kui polnud sellest kui rahvusvahelisest liikumisest kuulnudki.
Selleks ajaks, kui otsustasin nüüd kehale alkoholist puhkust anda, oli mul kolme kuu jooksul vähemalt kolm päeva raisku läinud. Jah, see pole kuigi hull, aga ma olen praktiline inimene: mulle meeldib oma tööd hästi teha ja nautida kõike ilusat, mida elul pakkuda on. Mul tõesti ei ole aega päevadeks, mil pean vaatama, kas hommikukohv sees püsib või kuidas saaks koolat sidruniga ja hapukurki ilma, et peaks voodist tõusma. 30 klaari päeva, here we go!

Valestart
Tean igasuguste dieeditamiste ja pahede osas, et minu puhul on "homme alustan" saatanast. Kõige hullem on: "Alustan 1. kuupäeval". Sest kui kolmandal libastud, siis ootad 27 päeva, et uuesti alustada, ja kui jälle koperdad, siis kuud ja aastad muudkui mööduvad ning oled ikka rahulolematu oma kehakaalu, suitsetamise või hilise ärkamisega. Seega otsustan keset suvalist neljapäeva, et tänasest ma ei joo 30 päeva. Alguses tundub, et pean selle aja kusagil kivi all redutama ja kõik kokkusaamised plaanima eksperimendijärgsesse aega, aga siis meenub, et asja eesmärk pole ju mitte kuu aega oma tahtejõudu testida, vaid üleüldiselt tervislikumalt ja täisväärtuslikumalt elada.
Nagu tellitud, on just selle nädala iga päeva peale sattunud vähemalt üks üritus, mõnel suisa kolm. Lähen kohale ja imestan, et polegi midagi keerulist. Kelnerid käivad muudkui pokaali pakkumas, aga minu hämminguks – midagi ei juhtu, kui öelda ei.
Kuna kolleegid hoiatasid, et pean end hirmsasti õigustama, kui ei joo, siis otsustan mainimata jätta, et teen ajakirja jaoks eksperimenti. Tahtsin teada, kuidas suhtutakse, kui ma pole raskelt haige, autoga ega rase.
Komistan juba viiendal päeval. Olen kutsutud koosviibimisele, kus tutvustab kokteilitrende maailma parima baarmeni tiitliga pärjatud proff. "Kuna kirjutan palju toidust, oleks ju huvitav teada... Ma ei pea seal ju jooma... Sellist võimalust elus ilmselt enam ette ei tule..." Ja nii ta läheb: viskikokteil, viinakokteil, džinniga, vermutiga, šerriga, rummiga... Õhtul teen küll C-vitamiini ja aspiriini laksu, aga unustan süüa. Järgmine päev ei vääri küünlaid.

Katse kaks
Tasapisi märkan, kui tihti on käes mingi kord-elus-asi, mida ei saa tähistamata jätta: vanaonu 80. aasta juubel viinatoostidega, parima sõbranna kolimine välismaale. Või siis erakordselt pingeline 14tunnine päev tööl või lõpuks vaba pühapäeva õhtupoolik lemmikkirjaniku uue romaaniga. Tähistangi, aga mitte alkoholiga.
Uus start algab suurema ettevaatlikkusega. On hästi kiired nädalad, kus tööl iga minut arvel ja ka eraelus palju ringijooksmist. Loogiline tundub, et olen siis eriti asjalik ja alkohol ei meenugi, aga läheb hoopis vastupidi – õhtuks on selline stress, mil tundub, et vaid klaas veini võiks pinged lõõgastada. Käin selle asemel kuuma duši all, otsin kapipõhjast välja kehakoorijad, et endale uus mõnus rituaal luua.
Alles nädalate pärast, olles üle saanud esmasest tundest, et ma "ei tohi" praegu juua, hakkan mõtlema: aga miks ma peaksin? Kust tuleb kirjutamata reegel, et sõpradega kokku saades tuleb tingimata tarbida alkoholi? Mul pole nendega kunagi kainena igav olnud!
Nüüd on nii mõnelgi sõbral beebi, mõni lihtsalt ei tahagi juua. Kõigil on seljataga kahekümnendad, kus kõik piirid tuli ära kompida. Mäletan, kuidas poiss, kellesse armunud olin, pani mu ette kuus pitsi tekiilat ja lasi sisse kummutada. Meenub liigsuitsetamist, valede inimestega "liiniajamist", rikutud riideid ja palju eluohtlikke olukordi, sest mulle tundus siis alati, et peaks mööda katuseid turnima ja muid lollusi tegema.

Teadlikud valikud
Ühel hetkel tabab mind teemat uurides šokk. Avastan, et ma ei ole kunagi huvi tundnud selle vastu, mida alkohol mu kehas iga kord teeb.
Okei, muidugi teadsin, et "alkohol võib kahjustada teie tervist", aga pigem kujutasin ette oma vanaisa, kes suri maksatsirroosi, või pundunud nägudega hulkurnaisi, keda Koplis kohata võib. Inimesi, kes teisele kallale lähevad, purjuspäi pussitavad või tulistavad, majadesse sisse põlevad või aknast välja kukuvad. Jah, see nimekiri võiks lõputult jätkuda.
Olin justkui mõelnud, et ainus põhjus alkoholist hoiduda on pohmell, häiritud uni, kaalutõus, tühjendav mõju rahakotile, ebaadekvaatne käitumine, täitmata kohustused jne.
Selle nelja nädalaga langeb mu kaal 2 kilo ilma, et ma midagi muud teeksin. Ära jäävad veini kõrvale näksimised, kord nädalas une-eelsed sööst-söömised, et ometigi pohmelli ei tuleks, ning kui tuleb, siis enda hellitamised, et vaeseke, võta üks pitsa, sul on ju nii halb. Ja nagu paljud, unustasin ma tihti pärast paari klaasi, et ma ju ei suitseta.
On ju hämmastav, et tänapäeval peab noor naine pigem põhjendama, miks ta suitsetab – ja samal ajal põhjendama, miks ta ei joo!
Kui seda katset alustasin, tegime sõpradega võllanalja, kui totter see on – põhimõtteline karskus ja nii. Mul oli esimestel nädalatel võimatult raske, sest ma ei teadnud, miks ma seda teen, miks üldse peaks keegi valima karskuse, kuni ta joob "mõistuse piires".
Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul tapab alkohol igal aastal rohkem kui aids, tuberkuloos ja vägivald kokku. Nende andmetel on iga 20. surm tingitud alkoholist (südamehaigused, diabeet, liiklusõnnetused jpm). Eesti on pärast Moldovat, Tšehhit, Ungarit, Venemaad ja Ukrainat alkoholi tarvitamiselt elaniku kohta kuuendal kohal maailmas. Alkohol mõjutab kõiki organeid, on otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 haiguse või tervisehäirega (põhjustab seitset vähivormi, on kahjulik soolestikule, maksale, kolesteroolitasemele jne).
Küsin Riina Raudselt Terve Eesti Sihtasutusest, kas siis pole nii, et klaas veini aitab stressi vastu. Ta vastab kulmukergitusega: "Jah. Täpselt samamoodi nagu talvel püksi pissimine aitab külma vastu. Pika stressiga toimetulemiseks tuleb hoopis õppida oma elu paremini haldama, aega juhtima, aru saama, millised sinu tunded parasjagu on, kuidas neid lahendada, teistele oma tundeid väljendada. Ka rehabilitatsioonis on alkohoolikutele detox ehk mittejoomine vaid esmane samm, olulisem on nende oskuste omandamine," selgitab Riina.
Eksperimendinädalate jooksul märkan, et tõesti ongi hetked, mil tahan "juua", seotud mingi emotsiooniga. Pinge, ärritus, trots, aga ka "ma olin nii tubli, ma sain selle suure töö valmis!" või "apppiii, mul on nii hea olla, võiks midagi juua!".
Riina ütleb, et paljud ei saagi aru, et peaksid oma alkoholitarbimist vähendama, kuni võtavad ette sellise eksperimendi. Millal siis on tegu sõltuvusega? Kui see segab su teisi rolle – emana, partnerina, töötajana – ning kui veedad oma sõltuvuskäitumisega palju aega.

Vähem on rohkem
Mida kaugemale jõuan ja mida rohkem koosviibimistel kaine olen, seda enam märkan, kui paljud inimesed ei joo. Mitte "sest ma olen autoga/rase/vm", vaid et ei joo ja kõik. Ja mulle oli alati tundunud, et KÕIK ju joovad!
Mõnele on hirmutav mõelda, et ei saa enam iialgi šampanja maitset tunda. Ei pea nii kategooriline olema, aga iga samm aitab tervise hoidmisele kaasa. Soovitatakse nii alkoholivaba kuud, 100päevakut kui ka näiteks seda, et igal nädalal oleks 4-5 alkovaba päeva. Mulle tundub sümpaatne üleskutse "joome poole vähem". Et näiteks ei joo kunagi üle kahe klaasi õhtu jooksul või "ma eile võtsin klaasi veini, täna jätan vahele".
Tervisenäitajad muutuvad juba nelja nädalaga. Suureneb nii füüsiline kui ka vaimne võimekus. Märkan, et mul ei olnud varem kunagi aega, et trenni minna – aga aega veiniklaasi taga tiksuda leidsin ikka.
Aina rohkem inimesi valib alkovaba elustiili. Selle jaoks on Facebookis palju gruppe (nagu "Joome poole vähem"), ning evente, millega ühineda ("100 päeva alkoholita"). Hellosundaymorning.org on samuti portaal, kuhu saad end kirja panna vähemalt kolmeks kuuks ja siis oma edusamme teistega jagada, endale eesmärke seada ja toetust saada. Pea blogi, kirjuta kuhugi üles oma halvimad alkomälestused ja tegemata jäänud asjad.
Kui alguses olin kalendrisse teinud musta markeriga miinuseid, tähistamaks alkovabu päevi, siis nüüd joonistan eduka päeva peale pisikesi punaseid südameid – tervis ju tuleb!

Ära joo:
• Kui tahad kauem nooruslik välja näha. Alkohol vanandab rakke, kahjustab tugevalt naha üldist seisukorda ning nõrgestab isegi juukseid ja silmanägemist!
• Kui hea uni on sulle tähtis – vähem stressi, haigusi, tülisid.
• Kui tahad olla heas vormis. Alkohol mitte ainult ei anna rohkelt kaloreid, vaid joomine ja pohmell tähendab ka kehvi toiduvalikuid ja trenni ärajätmist. Suurem kogus alkoholi ärritab seedimist, kõigutab veresuhkrut ning organism talletab söögist ja joogist saadud energia rasvana siseorganite vahele.
• Kui sulle ei meeldi haige olla. Alkohol kahjustab immuunsüsteemi.
• Kui sulle meeldib hea tuju – alkoholist loobunud leiavad tavaliselt suurema heaolutunde, rohkem teotahet, tervemad suhted, suurema eneseusu jne. Alkohol ja depressioon, ärevus on omavahel seotud.
• Kui tahad saada terveid lapsi. Naistel, kes joovad rohkem kui klaasi veini päevas, on palju väiksemad võimalused rasestuda.
• Kui tahad kõvasti raha säästa.

Kuidas vähem juua:
• Ära hoia kodus alkoholitagavarasid.
• Kui jood, siis aeglaselt. Ära joo üle ühe joogi tunnis.
• Alkoholi vahele joo kindlasti vett või muud alkoholivaba jooki.
• Püüa vabaneda harjumusest raske tööpäeva lõpus napsi võtta.
• Kirjuta üles põhjused, miks vähem juua. Tuleta neid endale meelde.
Allikas: alkoinfo.ee

Vaata, milline sa varsti välja näed, kui praeguse alkoholitarbimisega jätkad: drinksmarter.org/handy-tools/drinking-mirror-app

Vähem alkoholi = rohkem elu

Vaata kampaania videot SIIT