Heledat õlut tuleks serveerida külmalt ja kergemate roogadega, samas kui tumeda õlle tummisem maitse tuleb paremini esile soojema, umbes 12kraadise temperatuuri juures ja see käib kokku tugevamate toitudega.

Pisut spetsiifilisem liigitus jaotab õllesordid kääritusprotsessi järgi põhjakääritusega ehk laager-tüüpi ja pinnakääritusega ehk ale-tüüpi õlledeks. Ale-õlled on harilikult tugevama maitsega: porterid, stout ja ka trendikas kõrge humalasisaldusega IPA (Indian pale ale). Laager-õlled on kergemad ja värskema maitsega heledad õlled, nt pilsner. Pinnakääritusega õllede hulka kuuluvad veel nisuõlled, mille seast võib leida ka populaarse kriek'i ehk kirsiõlle.

Toidu ja õlle kokkusobitamisel on kuldreegliks sarnaste maitsete ühendamine. Enamasti sobivadki magusa mekiga toidud magusama õllega, hapukamad söögid nõuavad juurde puuviljasemat või mõrkjamat maitset. Ettevaatlik tasub olla mõrumaitseliste toitudega, mille juurde sobib erandina pigem puuviljane õlu. Kui toidus on kasutatud õlut, siis sobib sama sort kindlasti ka toidu kõrvale. Rasvarikka söögi juurde võiks valida aga tugevama maitse ja kõrgema alkoholisisaldusega õlle.
Kastike

Õllemaailmaga tutvuja võiks maitsmist alustada heas õllebaaris, kus asja tuntakse. Tallinnas soovitab Kristjan Peäske nii Pudeli baari, Hella Hunti kui ka Drink-shop'i vanalinnas, Tartus Gambrinuse õllepoodi. Toidu ja õlle kokkusobitamist saab Eesti esimese õllesommeljee Kristjan Peäske enda käe all õppida Leivas.

Sobita õlut ja toitu
Heledad õlled: vürtsikamad Aasia ja Mehhiko road, grill-liha, pitsa, kerged suupisted.
Pils-tüüpi õlled (Tšehhi hele): grill-kala, magushapud Aasia road, sushi ja mereannid, hapukapsas-verivorst.
Kerge tume õlu: kuumsuitsukala, grillkana, grillitud toorvorstid, klassikalised Eesti juustud ja suitsujuust, Ungari guljašš.
Porter: tummised pajaroad, karamelli ja šokolaadiga desserdid, pika laagerdusajaga juustud magus-hapu moosiga, tugevamad road.