TOITUMISNÕUSTAJA SELGITAB: kas tervise saab ainult toidu abil korda?

Kui palju saab tervist parandada toitumist muutes? Toitumisnõustaja Külli Holsting selgitab.

Tervislikku seisundit saab toitumisega kindlasti parandada. Oma osa mängivad aga ka füüsiline aktiivsus ja valmisolek elustiili muuta. See, kui kiirelt tulemusi näeb, on individuaalne ja sõltub suuresti lähteolukorrast. Mõni tunneb end paremini nädala pärast, teisel võtab üleminek kauem aega – eriti siis, kui aastaid on liialdatud näiteks alkoholiga ja harjutudki peamiselt rämpstoitu sööma.

Eri toitumisstiile puudutavate edulugude kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka võimalikele ohtudele. Enne muudatuste tegemist tasub end asjaga kurssi viia. Taimetoit ei tähenda veel tervislikku toitumist, kui liialdatakse suhkru ja jahutoodetega. Täistaimetoidule üle minnes on kindlasti tarvis selgeks teha, millised toidugrupid peaksid igapäevases menüüs esindatud olema, et saada piisavalt valke, mineraalaineid ja muud vajalikku.

Paleotoitumine võib olla tervislik, kui muutus ei seisne lihtsalt menüüst teravilja ja piimatoodete väljajätmises ning liha osakaalu suurendamises. Pigem võiks see õpetada puu- ja köögiviljade, pähklite, marjade ja seemnete lisamist igapäevatoidule. Ehk siis tervislik paleotoidulaud võiks olla rohkem kaldu korilase kui jahimehe menüü poole.

LCHF ehk süsivesikutevaene ja rasvarohke toitumisstiil osale inimestest sobib. Kindlasti ei tähenda see süsivesikute täielikku ärajätmist, sest need on keha peamine kütuseallikas. Pigem peaks see aitama valida häid süsivesikud. Rasv ei tohiks olla samuti vaid loomne – tuleks tarbida ka häid taimseid rasvu, nagu kookosrasv, pähklid, avokaado, oliiviõli jms.

Toortoit ei sobi paljudele eelkõige liiga suure kiudainetesisalduse pärast. Toortoitlus ei tähendagi aga ainult toortoidu söömist, vaid pigem suurt toortoidu osakaalu (u 70% menüüst, vahel ka enam). Rohkem värsket ja toorest aga võiksime süüa kõik.

Oluline on vahet teha, millised on muutustega kaasnevad üleminekusümptomid ja millised näitajad annavad märku menüü sobimatusest. Kõige parem taktika on järkjärguline muudatuste sisseviimine, mis aitab kehal kohaneda ja mõista, kas tegu on ikka sobiva toitumisviisiga. Aeg-ajalt tasuks teha ka analüüse ja järgida tervislikku seisundit. Näiteks taimetoidu puhul võiks periooditi kontrollimas käia vere B12-vitamiini sisaldust. Mina pooldan tasakaalustatud toitumist, kus pole äärmusi ja mille puhul keskendutakse toidu kvaliteedile. See on mõeldud eluaegseks järgimiseks, mitte lühiajaliseks eksperimendiks.

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2015. aasta mainumbris.