1. Igaüks peab magama kaheksa tundi ööpäevas.

Mõne jaoks on kaheksa tundi tõesti kõige parem, aga leidub ka neid, kes vajavad vähem või rohkem und. See sõltub geenidest, vanusest ja sellest, kui aktiivselt päeva veedetakse.

2. Alkohol aitab magada.

Hilisõhtune jook võib küll muuta uniseks, aga segab tõenäoliselt und, nii et selle kvaliteet pole kuigi hea.

3. Nädalavahetusel saab puudunud une tagasi teha.

Nädalavahetusel lõunani magamine tundub ahvatlev, aga see rikub sisemise unerežiimi täielikult ära. Kui muudad unetunde, mõjub see kehale samamoodi, nagu oleksid nädalavahetusel lennanud hoopis teise ajavööndisse ja tagasi. Kehale mõjub paremini iga öö sama kaua magamine.

4. Unevaegus ei riku tervist.

Krooniline unevaegus mõjub tervisele päris kohutavalt. See soodustab suhkruhaigust, rasvtõbe, südame-veresoonkonnahaiguseid ja insulti. Isegi lühiajaline unevaegus võib halvendada nägemist, põhjustada meeleolu kõikumist ja peavalu.

5. Sooja piima joomine aitab uinuda.

Piim sisaldab aminohapet trüptofaani, millest keha toodab und reguleerivat serotoniini. Kuid piimas pole seda piisavalt palju – seda peaks olema une mõjutamiseks 10 korda rohkem.

6. Uinaku tegemine mõjub halvasti.

Kui päeva ajal liiga kaua magada, ei pruugi öösel und tulla. Aga lühikesed 10–20minutilised uinakud aitavad päeva jooksul ärgas olla. Pealegi seostatakse uinakuid parema mälu, suurema vaimse jõudluse ja isegi tugevama immuunsüsteemiga.

7. Unenägusid nähakse ainult REM-une ajal.

Uni jaguneb REM- ja mitte-REM-uneks. Und nähakse mõlema ajal, aga unenägude sisu on erinev. Mitte-REM-une unenäod on tavaliselt seotud igapäevaste juhtumistega, aga REM-une ajal kipuvad need olema ulmelisemad.

8. Lammaste lugemine aitab uinuda.

Kui sul on tihti raske und saada, võib see meetod magamajäämist veelgi edasi lükata. Millele siis mõelda? Proovi kujutleda lõõgastavaid vaateid. Üks uuring näitas, et see aitas unetutel kiiremini magama jääda kui lammaste lugemine ja ka niisama uinuda püüdmine.

9. Unes kõndijat ei või äratada.

Kui äratad unes kõndija üles, on ta tõenäoliselt ehmunud ja segaduses, aga midagi hullemat ei juhtu. Unes kõnnitakse tavaliselt sügavas unes, kui inimest on raske äratada, ja see on unevaeguses inimeste puhul rohkem levinud.

10. Eakad vajavad vähem und.

Vanemad inimesed kipuvad öösel vähem magama ja varem tõusma, aga see ei tähenda tingimata, et nad vajavadki vähem und. Nad ärkavad tavaliselt öö jooksul rohkem üles ega puhka end täielikult välja – seetõttu teevad nad sageli päeva ajal uinakut.

Allikas: IFLScience