1. Televisioon

Tele- ja arvutiekraani ees istumine soodustab mõtlematut söömist, eriti juhul, kui vaatame midagi põnevat. Adrenaliin soodustab näljatunnet. Mõttetu õgimise vältimiseks soovitatakse söömise ajaks ekraani eest ära minna.

2. Janu

Üks levinuimaid põhjuseid, miks üleliia süüakse, on janu näljatundega segi ajamine. Seetõttu soovitatakse enne söömist klaasitäis vett juua. Võimalik, et põrast seda ei tundugi kõht enam tühi.

3. Unepuudus

Väsimustunde leevendamiseks nõuab keha magusat ja lihtsaid süsivesikuid. Katsu hakata minema magama kasvõi 30 minutit varem kui tavaliselt. Juba see mõjub söömisharjumustele hästi.

4. Väherasvased tooted

Vähene rasvasisaldus ei tähenda tingimata, et toode on tervislik. Dieettooted kipuvad sisaldama vähe rasvu ja valke, aga see-eest palju süsivesikuid. Need ei tekita rahuldavat täiskõhutunnet, nii et tekib oht pärast nende söömist muid asju mugima hakata.

5. Nätsu närimine

Kas oled märganud, et kõht hakkab nätsu närides korisema? Keha seostab närimist söömisega, nii et näts võib suurendada isu ja panna sind päev otsa midagi näksima.

6. Toidu pealesurujad

Me kõik tunneme kedagi, kes püüab sind alati veenda, et su kõht on tühjem kui arvad, nii et võta ikka veel kooki või pitsat. Jää endale kindlaks ja ütle viisakalt, et aitäh, aga sul on kõht juba täis.

7. Nostalgia

Ka toiduga seotud helged mälestused võivad panna meid üle sööma. Kui lapsepõlves anti sulle lohutuseks tavaliselt jäätist, võib sul ka täiskasvanuna jääda harjumus raskes olukorras jäätist sööma hakata. Ja kui oled lapsena harjunud alati õhtusööki magustoiduga lõpetama, tekib kiusatus seda tegema jäädagi. Kui harjumuspärasest tegevusest on raske täielikult loobuda, vaheta nostalgiline maius väiksema kalorisisaldusega alternatiivi või hoopis muu meeldiva tegevuse vastu.

Allikas: byrdie.co.uk