TRENNIBLOGI | Esimesed trennid koos personaaltreeneriga
Otsustasime panna oma töökas kollektiivis kokku kaks neljaliikmelist võistkonda (kolm toimetuse liiget, pluss üks lugeja), et võtta osa MyFitnessi sportlikust väljakutsest MyTeamChallenge, mille eesmärgiks on teha neli kuud järjest kaks korda nädalas kenasti trenni.
Et saada sportlikust elust õige maik suhu, käisime enne väljakutse algust koos fotograaf Krõõdaga neli korda personaaltreenerite Kaspar Kaldoja ning Janika Pajumaa vastuvõtul. Uurisime, kuidas võidab trennist personaaltreeneriga n-ö tavainimene, mitte vaid spordihaid, ning miks võiks anda üks-ühele treenimisele võimaluse.
Kelly Kipper, toimetaja:
Olen terve elu olnud küllaltki heas vormis. Tegelesin üle 10 aasta tantsimisega ning käisin keskkooli ajal ka sprindi- ning kaugushüppevõistlustel. Hoolimata headest tulemustest staadionil, on mu lemmikalad alati olnud vees sulistamine ja bussi peale jooksmine. Kuna mul pole enda kehaga probleeme olnud, on see pärssinud ka regulaarset trennis käimist. Eelmisel aastal võtsin end käsile ning hakkasin koos sõbrannaga käima grupi-personaaltreeningus, kus tegime treeneri valvsa pilgu all võhma ja pingutust nõudvaid harjutusi. Kuigi alguses oli raske, tundsin, kuidas ajapikku jaksasin rohkem ning kätele tekkisid uutmoodi reljeefsed mügarikud. Siis aga tuli suvi ja kõik jäi katki. Nüüd, kui kohtusin Janikaga, olin väga põnevil. Pärast kehaanalüüsi sain teada, et mul on kõike vähe – nii kaalu, rasva kui ka lihaseid, kuigi viimaseid ometigi tahaks. Kui Janika küsis, mis mu eesmärk on, vastasin talle ilusad käed ja kätekõverdus. Just nii! Ma pole selle maagilise toiminguga elu sees hakkama saanud. Kui eesmärk oli paigas, valis Janika just sellised harjutused, mis aitaks mul enda sihini jõuda. Kolmanda kohtumise lõpus tegin kätekõverduse ära ja särasin selle valgel veel kaks päeva. Trenn personaaltreeneriga on innustav ja tekitab hasarti. Ma ootasin igat tundi, et saaks ennast uuesti ületada. Mulle meeldis, et treener testis mu piire ja ütles, et ei anna mulle viiekiloseid hantleid, sest ma saaks nendega liiga lihtsalt hakkama. Lisaks paneb õige treener sind keskenduma spordisaalis toimuvale, nii et saad puhata töö- ja olmemuredest ning lahkud jõusaalist uue hea energiaga. Pidin Janikale tegema ülevaate ka enda toitumisest, mis pani samuti otsustama tervislikumate valikute kasuks. Kokkuvõttes pean tõdema, et sobilik ja meeldiv treening on nagu hambapesu – sa ei mõtle kaks korda, kas peaksid seda tegema.
Krõõt Tarkmeel, fotograaf:
Tundub, et olen klassikaline näide müüdist, et kui 30 kukub, siis otsutab ainevahetus, et enam ei viitsi. Uuel elukümnendil on mu kaalunumber end eriti pirtsakalt üleval pidama hakanud. Muidugi aitas sellele kaasa ka suvi, mis kogu oma stressirohkuses soodustas ebaregulaarset toitumist. Selle kõige tulemusena tundus koostöö personaaltreeneriga kui parim võimalik lahendus.
Kaspariga esimest korda kohtudes oli mul eelkõige hea meel, et vajalik positiivne klapp oli meil olemas. Mõningate testide tulemusena sai selgeks vana tõde, et käed on jätkuvalt mu nõrgim lüli. Kõhulihaste olukord oli samas lausa suurepärane. Nüüd tuleks need rasvakihi alt veel paistma saada…
Tean, et pean treenimist võtma positiivse kohustusena ja püstitama kindlaid eesmärke, sest muidu muutun kiiresti loodriks. Personaaltreeneri tugi täidab mõlemad tingimused. Laiskusest trenni mitte ilmumine ei tule kõne allagi, kui treener on minu pärast kohale tulnud ja ootab mind. Samuti olen Kaspari valvsa silma all harjutusi tehes enesekindlam, kuna tean, et ta kontrollib mu tehnikat ja vajadusel ka seda parandab.
Tundub, et kui olen ise tubli, võib sellest ettevõtmisest veel miskit suurepärast välja tulla!
