TRENNIBLOGI | Otsustasin 32aastaselt hakata diivanikartulist spordijänkuks

Ma pole kunagi aru saanud, kust inimesed võtavad aja, et käia trennis. Mul isegi tekib mitu korda aastas tuline tahtmine enda keha liigutada, kui loen mõnda motiveerivat artiklit või tunnen, et NÜÜD hakkan regulaarselt treenima, aga juba esimese nädala teiseks pooleks sõidavad töö ja elu nõudmised minust alati üle. Olen 32-aastane, nii et see on kestnud oma 14 aastat, keskkoolist alates.

Viimasel ajal tundub eriti piinlik see, et trennis käivad isegi sõbrad, kellel lisaks tööle on lapsed. Nemad jõuavad! “Kui muidu mu elu on töö ja kodu, kohustused ja vastutus, siis lõuna ajal trennis käia on MINU aeg. Siis tunnen ma end vaba ja jõulisena,” ütles sõbranna Liisi.

Olen paar aastat proovinud õhtuti trennis käia ning jõudnud sinna kokku oma 10 korda, võib-olla 9. Tahaksin öelda, et mu töö ei luba mul lõuna ajal trennis käia, aga mu kolleeg Liilit käib iga lõuna juba aastaid. Ja muul ajal pakatab ta energiast. “Sa lihtsalt plaanid kõik muu trenni ümber. Mitte ei lähe trenni, kui aega on, vaid lähed näiteks hommikul pool tundi varem tööle ja oled õhtul kauem, kui koosolekuid plaanitakse, siis kõik juba teavad, et kell 13–14 sind ei ole. Kunagi.” Ma siiski ei hakanud oma planeerimisoskusi üle hindama ning otsustasin trenniga alustada tööst vabal nädalal, kus trenn oleks pea ainus mu kohustus. Valituks sai NTC Challenge ehk Nike Training Club Challenge, kus oli juba ees palju sõpru, kes räägivad sellest alati suisa eufoorilise vaimustusega nagu sõltlased.

Enne esimest trenni julgustasime sõbranna Martaga teineteist nädal aega. Võtsime hoogu. “Esmaspäeval alustame!” kuni selgus, et tema ikkagi ei saa esmaspäeval, tal jäi “Homme alustan!” Enne lubasime teineteisele, et kuna see trenn olla kõva, siis hoiame end tagasi, hoiame end alguses vägagi tagasi, ei anna endast maksimumi, isegi poolt mitte.

On olemas ka niisama igapäevased NTC trennid MyFitnessi klubides üle Eesti, üle maailma, rahvuvahelises mobiiliäpis, mida saad kasutada ükskõik kus sa ka parajasti ei viibiks (mu trennisõber Liilit postitas just Instagrami video, kuidas ta ei jäta ka puhkusel olles NTC trenni vahele, vaid teeb seda Manhattanil päikese käes jõe ääres pargis äpi järgi). NTC Challenge aga on niiöelda „väljakutse”, enda ületamise kampaania kaks korda aastas (selles osalevad juba teist hooaega näiteks Evelin Võigemast, Juss Haasma, Daniel Levi Viinalass, Anni Rahula jt). Kui tava NTC trennid on mugavalt õhtuti, siis challenge toimub erinevates klubides varahommikul või lõuna ajal ning kestab kuni kolm kuud: esimesed alustasid juba septembri viimasel nädalal, kestab kuni 14. detsembrini, iga nädal liitub uusi inimesi. Lisamotivatsiooniks on paberkaart, kuhu saad iga käidud korra eest templi (ja need omakorda annavad soodustuse spordiriiete ja -jalatsite ostmisel).

Olles siiani alati pärast oma harvasid trenne pooleks nädalaks lihasvalude ikkese jäänud, tegin esimesel NTC korral absoluutse miinimumi. Igat harjutust näidatakse ette väga lihtsana, keskmisena ja raskena. Tegin terve trenni (45 min) kõige lihtsama vaiandi, lisaks veel puhkasin keset harjutust, panin põlved maha jne. Andsin endast miinimumi miinimumi. Sellest hoolimata olid järgmisel päeval lihased lootusetult valusad. Kõik trennilõvid ütlesid, et tee peale! Ma ei suutnud öösel isegi külge keerata, sest kõhulihased olid liiga valusad – aga trenni suutsin oma suureks üllatuseks teha küll. Lihtsalt nii motiveeriv on kogu see keskkond ja need inimesed.

NTC trenn seisneb selles, et alguses tehakse kõik koos soojendust ümber saali, mis teeb trennikaaslased tuttavaks ja tekitab tugevat kambavaimu. Treening ise tähendab ainult 45 sekundit (!) muusika saatel harjutuse tegemist (näiteks koha peal joosta või kükke teha, ei kõla ju üldse raskelt), 20 sek puhkust-lõdvestust. Aegajalt on pikemad, minutilised pausid vee joomiseks. Iga nädal on erinev fookus, iga päev on erinev fookus (jõud, liikuvus, süda...).

Kõik see kokku osutus NII ägedaks ja lõbusaks (ja leidsin kohe palju uusi sõpru), et endale eesmärgiks seatud kolme korra asemel nädalas käisin esimesel nädalal oma valutavate lihastega hoopis viis korda kohal!

Seda tuli mul aga kahetseda...