ETTEVAATUST, MELANOOM: kõige agressiivsem ja tõsisem nahavähivorm

Kui kuuled arstikabinetis diagnoosi “melanoom”, muutub mõtete maailmas kõik. Miks mina? Kuidas edasi? Kas seda oleks saanud ära hoida? Kampaanial “Õigel ajal avastatud vähk on ravitav” on tõepõhi all. Siin on Kadri-Ly ja Laura lugu.

On 2016, veebruarikuu viimane päev, kui alati rõõmsameelne ja sportlik noor ema Kadri-Ly Miil (26) astub dermatoloogi kabinetti.

Juba kuude kaupa on ta käinud iga paari nädala tagant perearsti juures midagi kaebamas. Teda vaevab meeletu väsimus. Tema õbluke keha on kaotanud kilosid. Kadri-Ly võtab vitamiine, sööb korralikult, aga magab väga vähe – öö peale kokku kõigest paar tundi. Noorem poeg Karl ripub öösel rinna küljes või on ärkvel. Nii juba aasta ja kaks kuud. Väsimus ei taandu, arst võtab veel mõned proovid. Lõpuks selgub põhjus.

Uuring märgusõnaga “kiire!”

Umbes kolm aastat tagasi on Kadri-Ly seljale tekkinud sünnimärk, süsimust, väike kui nõelapea. Tasahilju on märgike muutunud – kasvanud suuremaks, nahapinnast kõrgemaks ja läinud kärnaliseks.

Kadri-Ly tõmbab selja paljaks. Dermatoloog heidab sünnimärgile pilgu, kutsub kohe teise arsti ning too omakorda kolmanda. Arstid ulatavad naisele saatekirja erakorralisele kiiruuringule kirurg Jüri Terase juurde.

Sünnimärk eemaldatakse. Arst teatab Kadri-Lyle, et 99% tõenäosusega on tegu melanoomiga – kõige agressiivsema ja tõsisema nahavähivormiga. Kadri-Ly silmadesse valguvad pisarad. Korraks kaob pind jalge alt. Mõtted mis saab mu lastest?, mis edasi?, mis juhtub, kui ma ei saa sellest jagu? ei anna rahu.

Kirurgi diagnoos leiab laboris kinnitust. Melanoom on kolmandas, eelviimases staadiumis, kasvaja on jõudnud levida vasaku kaenla alla lümfisõlmedesse. Need eemaldatakse. Kadri-Ly peab iga kolme kuu tagant käima arsti juures kontrollis. Kui ilmub mõni uus sünnimärk või annavad lümfisõlmed paisumisega endast märku, tuleb arsti juurde minna kohe. Piirkonnas, kust lümfisõlmed eemaldati, tekibki mõne kuu pärast imepisike sünnimärk, mis erineb teistest nahal olevatest. See lõigatakse kohe ära. Kadri-Ly saab immuunravi, ta süstib ravimit endale ise kolm korda nädalas kõhtu.

Palju väikesi täpikesi

Viimastel aastatel on melanoomiravis võetud kasutusele uusi ja efektiivseid ravimeid, kuid eesmärgiks on ikkagi avastada melanoom võimalikult varases staadiumis, tõdeb Vahlberg & Pildi erakliiniku dermatoloog Ave Vahlberg.

Fotograaf Laura Nestor on käinud regulaarselt nahaarsti juures sünnimärke kontrollimas, kuna tema nahapinnal on päris palju väikesi täpikesi – see tähendab kuulumist riskigruppi. Tõsi, vahel on uuringute vahed inimlikul kombel veninud pikemaks kui aasta.

Kolm aastat tagasi avastas Laura jalalt sünnimärgi, mis oli hakanud muutuma – märk ise oli väike, kuid see muutus tumedamaks. Selleks hetkeks ei olnud ta paar aastat kontrollis käinud. 

Arsti juures selgus, et sünnimärgis olid hakanud tekkima rakumuutused, mis õnneks ei olnud jõudnud edasi areneda. Dr Marianne Niin, kelle juurde Laura sattus, opereeris teda juba samal õhtul. “Diagnoos oli ehmatav, aga arst suutis mind nii toredasti maha rahustada,” lausub Laura. “Tegelikult oli õigel ajal arstile jõudmine ju selles olukorras parim variant.”

Meelerahu sinu kätes

Laura on veendunud, et põhjamaa inimene peaks nahaarsti juurde minekut võtma sama tõsiselt kui tavalist tervisekontrolli, oma nahka hoolikalt jälgima ja igasuguse muutuse korral end arstile näitama.

“Melanoom ei teki üleöö, vaid areneb aastatega ning korralikult kontrollis käies on võimalik see avastada, enne kui on hilja,” sõnab ta.

Riskigruppi kuuluvad need, kelle peres on varem esinenud melanoomi, samuti on risk tõusnud düsplastiliste neevuste sündroomiga ehk ebatüüpiliste sünnimärkidega inimestel ning neil, kelle nahal esineb rohkelt sünnimärke. Neil soovitab doktor Vahlberg lasta end iga kuue kuu kuni aasta tagant järjepidevalt dermatoloogi juures skriinida. Arvatakse, et sellise intervalliga on võimalik leida üles pindleviv ehk algses, 0-staadiumis melanoom, nii et inimene jääb terveks.

Kadri-Lyle on tehtud kokku kolm operatsiooni. Kahest hiljem juurde tekkinud sünnimärgist metastaase ehk vähkkasvaja siirdeid ei leitud. Tal on olnud õnne – kasvaja on allunud immuunravile ning haigus on kulgenud ilma tagasilöökideta.

Mõistlik päikesearmastus

Täit tõde, miks melanoom tekib, ei teata, kuid selle arengut seostatakse intensiivse UV-kiirgusega.

Kadri-Ly ei ole saanud naha üle kurta – vaid veidike päikest, ja ongi mõnus šokolaad valmis. Päikesepõletusi tal ei teki, nahk muutub kohe pruuniks.

Kadri-Ly on seda meelt, et selliste haiguste tekkes on suur mõju ka meie vaimsel poolel: “Ma olin pigem seda tüüpi, kes kippus negatiivsuse alla neelama ja seda endas hoidma. Kui lisada magamatus ja stress, siis paraku polegi midagi head loota.”

Laura on päikest alati väga armastanud ja nautinud. “Aga minu päikesejanu oli rumal tuim päevitamine. Nüüd kaitsen ennast päikese eest riiete ja kreemiga. Ma ei karda teda, vaid armastan endiselt, kuid nüüd juba targemal viisil. Ma ei päevita enam,” ütleb ta.

Analüüs korras – kuidas edasi?

Kogu haiguse vältel on Kadri-Ly leidnud rohkelt lisaenergiat trennist – see on andnud talle ravi eri etappidel jõudu kodunt välja minna – ja valmistumisest bikiinifitnessi võistlusteks. “Trennis ma põhimõtteliselt ei mõtle mitte millelegi ja see on nii hea tunne,” räägib ta.

Praeguseks on Kadri-Ly üle aasta kestnud ravi läbi. Tema viimased kompuuterdemograafia ja vereanalüüsi näidud olid korras. Järgmisele uuringule peab ta minema selle aasta lõpus või uue alguses – selleks ajaks pole ta ravi saanud juba kolm kuud. Siis on näha, kuidas tema keha on ilma ravita käitunud. Vähist tervenemisel on kriitiline aeg viis aastat. See tundub Kadri-Lyle igavikuna. “Tuleb elada päev korraga, teha seda, mis sulle meeldib ja silma särama paneb. Liikuda, süüa, magada ja olla õnnelik ning hoida end päikese eest. Ega siin muud teha saa.”

Täismahus artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2017. aasta novembrinumbris.