Meie tutvus algas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, kooslusena oleme pärast õpingute lõpetamist tegutsenud neli aastat. Oleme erinevad isiksused, mistõttu imestame aeg-ajalt isegi, kuidas üldse saame koos töötada. Püüame igaüks kuulata oma sisemist rütmi ja jääda sellele truuks, kuid tajuda ka kaaslaste oma. Raho on nagu tuulispask, töökas, kiire ja inten­siivne. Maarja, väliselt väga õrn ja habras, võib panna kõik sulama oma embuses, aga teisalt mõjuda kui räige piitsalöök või lahtine elektrijuhe, millest tuleb ootamatu surakas! Age on meie sidekude, stabiilne ja mõistev, lepitaja ja looduslaps. Arolin on kirglik ja tundeline, oma kahtleva meelega aitab jõuda uute ideedeni. Me ei toimi alati täielikus kooskõlas; armastuse ja kiremöllu juurde käivad ka riid ja leppimine. On emotsiooni­purskeid ja sõimlemist, vabandamist ja kallistusi. Samas on niisugused olukorrad viljakad. Need võimaldavad meil isiksustena meeletult areneda. Saame lubada endil muutuda teise puudutuse kaudu. Ilmselt hetkel, kui me neli jõuame ühisele arvamusele kõiges, oleks aeg lahku minna.

Enne looma hakkamist hingame tihti koos, ühtlustame rütmid. Oleme tundide kaupa hoidnud käsi üksteise kehadel, tajudes teise siseorganeid. See on põnev maastik, kuuled, kuidas su kaaslase süda lööb, magu koriseb, veri tulvab soontes. Puudutamine on nauding, tajud kaaslase naha iga sentimeetrit. Teise luukumerused ja kaelaorvad on meile tuttavad.