8 küsimust, mida sul on olnud liiga piinlik päikesekaitse kohta küsida
Kas pärast kella viit õhtul võib veel päikesepõletuse saada?
Dermatoloog Mary L. Stevenson sõnab, et seal, kus on päike, on võimalus päikesepõletuseks. „Kõik sõltub sellest, kui tundlik sa päikese vastu oled, kuid teada-tuntud tõde on see, et kui väljas on veel valge, levib ka UV kiirgus.“
Ekspert tunnistab, et tavaliselt on päikesekiired kõige tugevamad ajavahemikus hommikul kella kümnest kuni õhtupoolikul kella neljani. Sellegipoolest kui sa aga päikest paistmas näed ning eriti kui sa oled heleda nahaga ja saad kergesti päikesepõletuse, on oht täielikult olemas.
Texase ülikooli dermatoloogiaprofessor Susan Y. Chon sõnab, et eelpool mainitud ohtlikud tunnid tulevad sellest, kui kõrgel päike taevas on. See võib aga varieeruda vastavalt sinu asukohale. „Näiteks Ameerikas Seattle'i piirkonnas võib pärast õhtupoolikul kella viit paistva päikese intensiivsus erinevatel aastaaegadel varieeruda. Samal ajal võib päike aga Texases sel ajal alati kõrgel taevas ülikuumalt paista.“ Seega olenevalt sinu asukohast on võimalik, et sa ei pea kell viis enam päikesekreemi uuesti nahale kandma. Kui aga kahtled, siis päikesekreemi ei saa kunagi olla liiga palju.
Kas pilvisel päeval võib päikesepõletuse saada?
Dr Chon ütleb, et UV-kiirgus suudab ka pilvekihist läbi tungida. Ta lisab, et vahel võivad pilvised suvepäevad isegi tõsisemat päikesepõletust tekitada kui pilvitud päevad. Kergelt hallid päevad tunduvad jahedamad. Seetõttu suudad õues kauem vastu pidada ning unustad päikseliste päevadega võrreldes ka regulaarselt päikesekreemi uuesti nahale kanda. Päikselistel päevadel otsime tihti kuuma eest ka varju. „Olen täheldanud, et tõsisemad päikesepõletused leiavad just aset pilvistel päevadel,“ märgib asjatundja.
Dr Stevenson lisab, et isegi kui sa pilvisel päeval päikesepõletust ei saa, on UV kiired siiski kahjulikud ja võivad mõjutada naha vananemist. Seega kordame veelkord: päikesekreemi peaks kasutama pilvistel ilmadel, suusareisidel ja sügisestel matkadel – aastaringselt.
Kas läbi auto- või lennukiakna võib saada päikesepõletuse?
Sa võid küll eeldada, et ei vaja siseruumides päikesekaitset, aga kuidas on lood autoga? See, kes pikal autosõidul päikesepaistelisemal poolel istub tunneb soojust kindlasti rohkem. Kas aga ka UV-kiired jõuavad sinuni siis rohkem?
Sellele küsimusele on nii hea kui halb vastus. Need on seotud erinevat tüüpi UV-kiirtega: UVA ja UVB. Viimaste lainepikkus on lühem ning just UVB kiiri seostatakse päikesepõletuse ja nahavähi riskiga, täpsustab Dr Chon. Hea uudis on aga see, et aknaklaasid suudavad suures osas UVB kiirgust takistada.
Ka UVA kiired võivad mängida nahavähi riskis rolli, kuid neid ei seostata otseselt päikesepõletusega. UVA on Dr Choni sõnul enam seotud pigmentatsiooni ja kortsudega. Halb uudis on aga see, et 10-50 % UVA kiirtest jõuab nahani ka läbi klaasi.
Jäta meelde, et autode esiklaasid ei ole parima nähtavuse garanteerimiseks toonitud ja päike võib ka teiste autode pealt otse sinu nahale tugevalt peegeldada, saates UV kiiri sinu suunas veelgi intensiivsemalt. Kui aknaklaasid alla lased, siis paljastad naha ka UVB kiirtele. Mitmed uuringud on tõestanud, et autoga sõitmine suurendab vasakul kehapoolel nahavähi riski. Seega mõtle uuesti enne kui käe autoaknast välja pistad.
Kas SPF 100 on tõesti parem kui SPF 30?
Eksperdid soovitavad üldiselt kasutada laia spektriga päikesekaitsefaktorit 30 ja enam. See tähendab, et toode kaitseb nii UVA kui UVB kiirte eest.
Mida kõrgem päikesekaitsetoote number, seda vähem jõuab sinu nahani UV kiiri, selgitab Dr Stevenson. See number ei pruugi aga olla nii oluline kui sa arvad. „Minu arvates on sellest, kas kasutad täpselt SPF 30 või enam toodet olulisem see, et kasutaksid päikesekaitsekreemi piisavas koguses ning kannaksid seda nahale teatud aja järel uuesti.“
Mure peitubki selles, et paljud meist ei kasuta päikesekaitsekreemi piisavas koguses. Kõrgema kaitsefaktoriga päikesekaitsekreemi kasutamine võib tekitada sinus ka vale mulje, et oledki pärast esimest pealekandmist kogu päevaks kaitstud. Ameerika Dermatoloogia Akadeemia uuringu kohaselt kasutavad inimesed tavaliselt soovitatavast päikesekaitsekreemi kogusest reaalselt vaid 25 kuni 50 %.
„Soovitame üldiselt kanda päikesele paljastatud piirkondadele kehal umbes shotiklaasi suuruses koguses päikesekaitsekreemi. Näole ja kaelale piisab teelusikatäie kogusest. Mõlemaid peaks kaitse värskendamiseks nahale uuesti kandma iga kahe tunni järel ning tee ka kindlaks, et ükski piirkond vahele ei jääks,“ soovitab Dr Stevenson. „Ma püsin päikselistel päevadel tavaliselt varjus ja inimesed imestavad ikkagi kui tihti päikesekaitsekreemi nahale uuesti kannan.“
Usu meid, sa tead, millal päikesekaitsekreemi nahale piisavas koguses kannad – seda on siis väga palju. „Kui ühest pudelist piisab sulle kogu suveks, siis ei kasuta sa kindlasti piisavalt toodet,“ hoiatab Dr Stevenson.
Kas piserdatavat päikesekreemi peab nahale ka eraldi määrima?
Enne kui hakkad silmi pööritama ja ütled, et ostsid piserdatava päikesekaitsekreemi just mugava pealekandmise tõttu, jäta meelde järgnev hoiatav lugu. „Mul on olnud mitmeid patsiente, kelle päikesepõletus on triibuline, sest nad piserdavad päikesekaitsetoodet veidra nurga alt nahale,“ ütleb Dr Chon.
Spreid on küll väga mugavad, kui ilma selleta, et pärast piserdamist toodet ka nahal määrid ja ühtlustad, ei saa garanteerida ühtlast kaitset. Dr Chon lisab, et piserdatavad päikesekaitsetooted on ka niivõrd õhukese koostisega, et võid enne täielikku nahka imendumist toote juba maha higistada.
Mõlemad dermatoloogid sõnavad, et pole erilised piserdatavate päikesekaitsetoodete fännid, kuna nende koostis on üldiselt keemilisem. Mineraalipõhised päikesekaitsekreemid tekitavad aga nahale teisest küljest füüsilise kaitsekihi, mis sõna otseses mõttes kaitseb nahka päikese kahjuliku mõju eest.
„Saadaval on ka tsinkoksiidipõhiseid spreisid, mis toimivad väga hästi,“ sõnab Chon. „Ka neid peab parimaks kaitseks pärast piserdamist nahale määrides laiali levitama.“
Kas silmad võivad saada päikesepõletuse?
Just nagu UVA ja UVB kiired võivad sinu nahka põletada ja kahjustada, võib sama juhtuda ka sinu silmadega. Seda nimetatakse fotokeratiidiks ehk sarvkesta valguspõletuseks. See tähendab silmade UV kahjustust, mis võib lisaks päikesele tekkida ka solaariumitest.
„Laia äärega kübarad kaitsevad nii nahka kui silmi,“ sõnab Dr Stevenson. „Ka sinu päikeseprillidel peaks olema UVA ja UVB kaitse.“ Dr Chon lisab, et tänapäeval pakuvad ka taskukohasemad päikeseprillide tootjad seda kaitset.
Kas huuled võivad saada päikesepõletuse?
Hoiatus: kui sinu huuled saavad päikesepõletuse, võid välja näha nagu endast pilti tegev Kardashian – ja seda mitte kuigi kaunis mõttes.
Huulte päikesepõletus on nii valulik kui ka ohtlik. „Viimastel aastatel on üha enam sagenenud alahuulest alguse saanud nahavähk,“ hoiatab Dr Chon. Ta selgitab, et just alahuuled põlevad päikese käes kiiresti ära, kuna anatoomiliselt on need näos ühed kõige esileulatuvamad osad. Seega ole SPFiga rikastatud huulepalsami kasutamisega hoolikas. Ameerika Dermatoloogia Akadeemia soovitab leida huulepalsamid, milles sisaldub vähemalt SPF 30.
Kas baaspäevituse saamine takistab hilisemat päikesepõletust?
Kas tunned alati pärast pikka ja külma talve, et sinu nahk on justkui läbipaistev? Kerge päevitus kehapiirkondadel, mis pole mitu kuud päikest näinud peaks kaitsvana mõjuma, eks? Tuleb välja, et idee baaspäevitusest näiteks enne pikka puhkusereisi selleks, et päikesepõletust vältida, on täielik valearusaam.
„Niinimetatud baaspäevitus on tegelikult sinu suve esimene päikesekahjustus,“ ütleb Dr Chon. „See, et sinu nahk on juba korra päikest näinud ei tähenda, et sa ei võiks päevituse peale ka uut põletust saada. See on levinum ja tõenäolisem kui sa arvatagi oskad.“
Allikas: Health.com
